323 linna hulgas on 26 euroliidu-riigi linnad, aga ka Islandi, Norra ja Šveitsi linnu.
Eraldi välja toomist väärib tõik, et miljonilinnu pääses puhta-õhu-esikümnesse vaid üks – 1,6 miljoni elanikuga Stockholm. Järgmine suurima rahvaarvuga linn esikümnes on Tallinn (natuke üle 390 000).
Kõik teised esikümne "asukad" on oluliselt pisemad – elanikke vahemikus umbes 58 tuhandest kuni umbes 259 tuhandeni.
Eesti linnadest kuuluvad puhta õhu poolest esikümnesse Tallinn (neljas koht), Narva (seitsmes) ja Tartu (kümnes).
Euroopa keskkonnaameti hinnangul on 127 tabelis leiduvat linna hea õhukvaliteediga, 123 keskmikud ja 73 halvas või isegi väga halvas seisus.
Mõõdupuu on siin Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnang, mille järgi hea õhukvaliteedi puhul ulatub peenete tolmuosakeste hulk ühes kuupmeetris õhus kuni 10 mikrogrammini aastas. Võrdluseks: euroliit hindab õhukvaliteeti heaks siiski kuni 25 mikrogrammini.
Euroopas on halb õhukvaliteed jätkuvalt murekoht. Euroopa keskkonnaameti hinnangul suri ainuüksi 2018. aastal 41 Euroopa riigis üle 400 000 saastatud õhu tõttu (mida aitavad tekitada peenosakesed, lämmastiksaaste, maapinna tasemel leiduv osoon).
