Kui tugev su immuunsüsteem on? Sõltub, mis kell on...

See, kui tõhusalt immuunsüsteem toimib ja meid nakkuste eest kaitseb, sõltub mitmest tegurist, ilmselt paljude jaoks üllatusena ka... päevaajast (kindlast ajalõigust ööpäeva jooksul).

Levinud on eeldus, et inimese immuunsüsteem töötab kogu aeg samamoodi. Viimase poole sajandi jooksul kogunenud teadustööd viitavad aga vastupidisele – palju sõltub sellest, kas parajasti on päev või öö.

Selle peamine põhjus on meie nn kehakell, õigemini see, et iga rakk meie kehas "tunneb" seda, tänu erinevatele valkudele, mille tase päeva jooksul tõuseb ja alaneb.

Keha järgib tsirkadiaanrütmi, loomulikku sisemist protsessi, mis reguleerib une-ärkveloleku-tsüklit ja kordub umbes iga 24 tunni järel. See paneb ka rakud kindlal viisil toimima, näiteks hakkab keha õhtu hakul melatoniini tootma, mis meid väsitab – andes märku, et on aeg magama minna.

Immuunsüsteemis leidub mitut tüüpe kaitserakke, mis pidevalt "vahti peavad", et võimalikke vigastusi või nakkusohte avastada. Kehakell paneb aga paika, kus need rakud mingil ajahetkel asuvad.

Jämedalt võttes rändavad kaitserakud päeval kudedesse – sest koed saavad viga tõenäolisemalt päevasel ajal, kui inimloom üldiselt aktiivsem on – ja ringlevad öösel kehas. Peatuvad nood rakud lümfisõlmedes, kus toimub eelnevalt kohatud ohtude (nt nakkuste) n-ö meeldejätmine, et suudaks tulevikus sama ohtu kohates juba tõhusamalt reageerida.

Eelnevat arvestades pole ime, et tervislikust seisundist rääkides tasub arvestada ka päevaajaga.

Näiteks:

Ka retseptor, ms võimaldab SARS-CoV-2 viirusel meie rakkudesse tungida, on kehakella võimu all. See võib tähendada, et teatud ajal on keha koroonanakkusele vastuvõtlikum, aga see väide vajab veel kinnitavaid uuringuid.