Kosmoselaev Shenzhou-12 (Jumalik Laev) startis täna hommikul kanderaketi Chang Zheng-2F (Pikk Marss) turjal Jiuquani satelliitilise väljalaskmise keskusest Hiina Gobi kõrbes, vahendab CNN.
Selle missiooniga saadetakse meeskond kavandatava kosmosejaama Tiangongi (Taevalik Palee) tuumikmoodulisse.
Kosmoselaeva põkkumine tuumikmooduliga oli plaanis umbes kuus ja pool tundi pärast starti, teatas Hiina kesktelevisioon CCTV. Meeskond jääb orbiidile kolmeks kuuks, mille käigus katsetatakse elu tagamise süsteeme ja hooldustöid.
Shenzhou-12 missioon on Hiina kosmosejaama ehitamise käigus esimene mehitatud missioon ja kolmas lend 11-st kavandatavast. Tegemist on ka Hiina esimese mehitatud kosmoselennuga ligi viie aasta jooksul.
Kolme kuu jooksul väljuvad kaks astronauti kaks korda pikemaks ajaks avakosmosesse. Pärast seda missiooni saadetakse jaama veel kolm mehitatud lendu ja kaks laboratooriummoodulit. Jaama ehitus peaks lõpule jõudma 2022. aasta lõpuks.
Eile teatas Hiina kosmoseagentuur kolmemehelise meeskonna koosseisu. Missiooni juhib meeskonna vanim liige ja rahvavabastusarmee endine piloot Nie Haisheng.
1998. aastal kosmoseprogrammi värvatud Nie oli lähedal Hiina esimeseks astronaudiks saamisele. See au jäi lõpuks Yang Liweile.
Nüüdne on Nie kolmas lend kosmosesse. 2005. aastal osales ta Hiina esimeses mitme astronaudiga missioonis ja 2013. aastal lennul, mille käigus katsetati põkkumistehnoloogiat.
Vanuselt järgmine meeskonnaliige Liu Boming osales 2008. aastal kosmosemissioonil, mille käigus sai Zhai Zhigangist esimene Hiina astronaut, kes väljus avakosmosesse.
Liul peaks olema otsustav roll avakosmose operatsioonidel, teatas Hiina riiklik väljaanne Global Times.
Meeskonna noorim liige Tang Hongbo on ainus, kes pole varem kosmoses käinud, kuigi teda on selleks 11 aastat välja õpetatud, teatas riiklik meedia.
Kõik kolm on Global Timesi teatel Hiina Kommunistliku Partei liikmed. Märgitakse, et missioon on pühendatud partei sajandale aastapäevale, mida tähistatakse 1. juulil.
Hiina kosmoseprogramm on viimase kümne aastaga kiiresti arenenud. Ainuüksi viimase seitse kuuga on Hiina teadlased viinud kulgurid Kuule ja Marsile.
