Südame äkksurm on ootamatu, mitte-traumaatiline surm varasemalt suhteliselt hea tervisliku seisundiga patsiendil, mis saabub ühe tunni jooksul sümptomite - näiteks valu rinnus, õhupuudus, minestus - tekkest ning mille on põhjustanud südameseiskus.

Südamehaigus, nii kaasasündinud kui omandatud, võib olla varem teada, kuid surma saabumine on olnud ootamatu. Kui surm saabub ilma tunnistajate juuresolekuta, saab seda äkksurmaks lugeda siis, kui surmale eelneva 24 tunni jooksul on patsient olnud hea tervise juures.

Südame äkksurma põhjused

Südame äkksurma vahetuks põhjuseks on südameseiskus, mis on sageli tingitud südame eluohtlikult kiirest rütmihäirest. Nendeks võivad olla ventrikulaarne tahhükardia, vahelduva amplituudiga torsade de pointes ning vatsakeste fibrillatsioon.

Südame äkksurma põhjustavad haigused erinevad oluliselt noorematel ja vanematel patsientidel. Nooremas eas on domineerivateks põhjusteks erinevad pärilikud südamerakkude membraanikanalite haigused, kardiomüopaatiad, südamelihase põletik ja narkootikumide tarvitamine. Vanemas eas on peamisteks põhjusteks kroonilised omandatud haigused nagu südame isheemiatõbi, klapiaparaadi haigused ja krooniline südamepuudulikkus.

Kaasasündinud ja pärilikud südame äkksurma põhjused noortel

Põhjus

Alatüübid

Koronaararterite anomaalia

Anomaalne koronaararteri algus või kulg, koronaararterite fistulid, vasaku koronaararteri anomaalne algus pulmonaalarterist

Primaarsed kardiomüopaatiad

Hüpertroofiline kardiomüopaatia, lüsosomaalsed ladestushaigused, arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia, dilateeruv kardiomüopaatia, mittekompaktne kardiomüopaatia

Pärilikud rütmihäired

Pika ja lühikese QT sündroomid, Brugada sündroom, katehoolamiinergiline polümorfne ventrikulaarne tahhükardia

Klapiaparaadi haigused

Mitraalprolaps, aordistenoos

Kaasasündinud südamehaigused

Suurte arterite transpositsioon, Fallot tetraad, ühine vatsake jt


Levimus

Südameseiskus on üks olulisemaid surmapõhjuseid Euroopas. Sõltuvalt definitsioonist esineb südameseiskust Euroopas 55-113 100 000 elaniku kohta aastas. Südameseiskuse põhjuseks on umbes 2/3 juhtudest kardiaalne äkksurm ja 1/3 juhtudest südameväline haigus. Eesti kiirabi poolt teostatakse umbes 500-600 haiglavälist elustamiskatset aastas.

Südame äkksurma riski hindamine on selle ennetamise esmaseks eelduseks. Südameseiskus tekib ebasoodsate tegurite kokkusattumisel. Südame varasemale probleemile (geneetilised või omandatud haigused, mis muudavad südame elektrilisi või mehaanilisi omadusi) liituvad mitmed mööduvad faktorid, mis koostoimes põhjustavad eluohtliku rütmihäire.

Umbes 50% südameseiskusest tekib patsientidel, kellel ei ole varasemalt diagnoositud südamehaigust, nendest enamikel on südameseiskus südame veresoonte ateroskleroosi esmasväljendus. Suurem kardiovaskulaarne risk on nendel, kellel perekonnas on varane kardiovaskulaarne surm, kellel esineb perekondlikku hüperlipideemiat või kellel on teadaolevad olulised kardiovaskulaarsed riskifaktorid (suitsetamine, kõrge vererõhk, suhkurtõbi, düslipideemia, neeruhaigus).

Teatavatel inimeste esinevad pärilikud rütmihäire teket soosivad haigused. See grupp on väga heterogeenne ning riski hindamise võimalused on küllalt piiratud. Pika QT-sündroomiga patsientidel ennustab korrigeeritud QT-intervalli pikkus kardiaalsete sündmuste tekke tõenäosust.

Lühikese QT sündroomi, Brugada sündroomi ja arütmogeense parema vatsakese kardiomüopaatia puhul ei ole häid riski hindamise meetodeid. Hüpertroofilise kardiomüopaatia puhul on kasutatakse riski hindamise kalkulaatorit. Päriliku arütmogeense haiguse kahtlusel on esmane skriinimismeetod elektrokardiogramm (EKG) ja üldiselt võib korduvalt registreeritud normaalse EKG-ga välistada mitmed kaasasündinud arütmogeensed haigused.

EKG alusel rahvastiku lausskriiningut üldiselt ei soovitata (erandiks sportlased, sh noorsportlased). Haiguse kahtluse korral on vajalikud lisauuringuid: ehhokardiograafia ja südame magnetresonantstomograafia. Geneetilise haiguse kliinilisel kahtlusel peaks uuringutesse kaasama ka meditsiinigeneetiku. Teadaoleva arütmogeense haigusega patsiente peaks jälgima rütmihäirete tekkimise osas. Enamasti ei tohiks pärilike arütmogeensete haigustega patsiendid osaleda võistlusspordis.

Mõnedele inimestele on pärast ägedat müokardiinfarkti või südamepuudulikkuse diagnoosimist näidustatud äkksurma ennetamiseks kardioverter-defibrillaatori implanteerimine. See seade on mõeldud eluohtlike ventrikulaarsete rütmihäirete automatiseeritud raviks

Esmaabi südame äkksurma korral

Südameseiskuse järel tekib esimese seisundina kliiniline surm, mis kestab tavaliselt 3-5 minutit ning kiire ja adekvaatse esmaabi ja taaselustamise korral võib vereringe taastuda ning tüsistuste tekke ulatus olla vähene.

Vereringeseiskuse järel kaotab inimene teadvuse umbes 10-15 sekundi pärast. Tunnistaja juuresolekul tekkinud südame äkksurma korral tuleb alustada kaudse südamemassaažiga (30 rindkere kompressiooni), mille järel tehakse 2 kunstlikku sissehingamist. Varane kaudne südamemassaaž on on äärmiselt oluline, et piirata hilisema neuroloogilise kahjustuse ulatust.

Ventrikulaarsete rütmihäirete ravimiseks on kasutusel automaatne kehaväline defibrillaator (automated external defibrillator - AED). See on seade, mis paigutatakse avalikesse kohtadesse, et seda südame äkksurma toimumise järel saaksid kasutada äkksurma pealtnägijateks olnud inimesed.

AED võimaldab defibrillatsiooni esimeste minutite jooksul, kui taaselustamise edukuse tõenäosus on kõige kõrgem, kuid professionaalne meditsiiniabi pole veel kohale jõudnud. AED seadmed on tehtud selliselt, et nende esmane kasutamine oleks võimalikult lihtne: vajalik on kinnitada kannatanu rindkerele elektroodid (üks paremale rinnaku kõrvale ja teine vasaku rinna alla).

AED-d on programmeeritud andma abiosutajale sõnalisi käsklusi nii seadme ülespanekuks kui esmaste elustamisvõtete rakendamiseks. Kui AED on paigaldatud, tuvastab see rütmihäire iseseisvalt ning defibrilleerib automaatselt, kui selleks on näidustus. Enamike AED-de täislaetud akus jagub voolu umbes 100-ks defibrillatsiooniks. Eestis on erinevatesse avalikesse kohtadesse paigutatud mõnisada AED-d. Väga oluline on ka esmaste elustamisvõtete õpetamine ühiskondlikul tasandil. Veelgi enam peaksid kõik inimesed, kelle lähedane on läbi põdenud südamelihase infarkti, südame äkksurma või rasket südamepuudulikkust, tundma esmaseid elustamisvõtteid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid