Kaks adenoviiruse-põhist koroonavaktsiini (tootjad vastavalt AstroZeneca ja Johnson & Johnson) on mäletatavasti kogunud halba mainet vereklombi-ohu tõttu – mida paistab esinevat üliharva, aga siiski.
The New York Times kirjutab, et asjatundjad uurivad nüüd juhtumeid, kus võib leiduda seos inimesele koroonavaktsiini manustamise ning müokardiidi (südamelihasepõletiku) või perikardiidi (südamepaunapõletiku) ilmnemise vahel.
USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) uurijatel on andmeid ümmarguselt 800 taolise juhtumi kohta. Seekord on peamised kahtlusalused aga Eestiski kasutusele võetud mRNA-põhised vaktsiinid, mille autorid-tootjad vastavalt Pfizer/BioNTech ja Moderna.
Asjatundjad kinnitavad jätkuvalt, et koroonavastase vaktsineerimise hüved on suuremad kui ohud ning uurimise põhjal ei maksa eeldada, nagu vaktsineerimise ja südamehädade vahel kindlasti seos leitakse.
Täpsemat infot peab ootama, sest uurimine alles algas. Mida juba teame? CDC poolt uuritavast 789 juhtumist:
- kaks kolmandikku on noored mehed mediaanvanusega 30 aastat
- üle poole on vanuses 12–24 (see vanusegrupp on USAs süstitud koroonavaktsiini-annustest enda kerre seni saanud 9%)
- 16–17 aastastel esines 79 juhtumit, 18–24aastastel 196 juhtumit
- 216 patsiendil avaldus müo- või perikardiit pärast esimest Pfizeri või Moderna doosi ja 573-l pärast teist doosi
- neist enamikul tekkis südamehäda kergel kujul, 15 jäid haiglaravile
- ligi kaks korda rohkem probleeme ilmnes Pfizeri teise doosi järel (võrreldes Modernaga)
- laste, teismeliste ja noorte täiskasvanute koroonavastane vaktsineerimine pole USAs veel väga hoogu kogunud, seega võib juhtumite arv lähitulevikus kiiresti kasvada
Euroopa terviseagentuuri (EMA) asjatundjad on samuti võimalike südamehädade kohta andmeid kogunud ja neid läbi töötamas.
EMA andmetel esineb müo- ja perikardiiti euroliidu majandusalas elavatel inimestel 1–10 saja tuhande kohta aastas. Neid põhjustavad peamiselt nakkus- ja immuunsüsteemihaigused.
