„See uus versioon on täielik 🤢🤢🤢“ – rahvas pole rahul: transpordiamet võttis kasutusele soomlaste peatus.ee
(120)
Peatus.ee on keskkond, milles ühistranspordi kasutajad on saanud määrata planeeritava sõidu alg- ja lõpp-peatuse, et näha väljumiste ja sihtpunkti jõudmine aegu ning liinide infot. Viimati vaadatud otsingud määratakse seejuures lemmikute alla, et igapäevaseid teekondi saaks avada vaid ühe klikiga. See on olnud aastaid portaali peamine mõte ja funktsioon.
Aasta tagasi otsustas toonane maanteeamet, et võetakse kasutusele Helsingi transpordiametis arendatav rakendus, kes arendas selle välja Euroopa Liidu struktuurifondi rahadega projekti FinEst Smart Mobility raames. Kuna uues keskkonnas oli palju vigu ja kasutajate pahameel kasvas suureks, taastas maanteeamet kohe ka vana lahenduse – nii töötasid need paralleelselt.
Seda kuni eelmise nädalani, mil vana keskkond uuesti suleti. Sulgemise põhjuseks tõi transpordiamet sellel korral selle, et vana keskkond ei olevat enam kaasaegne ja turvaline. Sotsiaalmeedia läks selle teate peale keema.
"Kahju, et te ei vastuta selle uue eest, mis kassi hänna allagi ei kõlba!", "See uus versioon on täielik 🤢🤢🤢", "Uus on arendamata, arusaamatu, kasutuskõlbmatu, aga vana panete kinni? Miks te teete nii?", "Uus on nii arusaamatu", "Vana oli palju selgem ja lihtsam", "Eesti riigis ongi nõuded kõige olulisemad! Tühja neist inimestest! Kusjuures aega vigu parandada oli üüratult!!!" – need on vaid mõned näited kümnetest vastukajadest, mille seast ei leia ühtegi positiivset.
Kusjuures transpordiamet ise vastas ühismeedias inimestele, et „tegeleme uue reisiplaneerija arendamisega" ning et „oleme teadlikud, millised on peamised kasutajate soovid ja vajadused, aga nende rakendamine võtab kahjuks aega". Jättes seejuures vastamata vastukajana laekunud küsimusele, miks vana versioon keset uue arendustöid kinni pandi.
Kommentaaride põhjal on rahva peamisteks etteheideteks, et uus lahendus on liiga keeruline ja raskesti hoomatav, segamini kohanimede ja peatuste nimedega, ilma võimaluseta peatuste vahelisi sõite lemmikutesse määrata ning täis samade peatuste kohta käivad erinevaid koode, mis kasutajatele midagi ei ütle.
Igal juhul ilmneb, et ainus, kes uue lahendusega paistab rahul olevat, on transpordiamet ise.
Forte uuris transpordiametist, mis seis peatus.ee versioonidega on. Vastasid ameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson ning IT-osakonna juhataja Taavi Sepp.
Nad kinnitasid meile, et uues versioonis on paranenud rakenduse jõudlus ja vastupidavus, on eemaldatud olulised turvanõrkused ja tehnoloogilised tõrked ning võimaldatud on ühtne kasutajakogemus erinevates seadmetes.
Lisaks teatasid nad, et võrreldes vana versiooniga on uues „mugavam ja kiirem reisi planeerimine" – vanas rakenduses sai nende sõnul reisi planeerida ainult kindlate peatuste vahel, uues saab aga reisi kavandada asukohtade vahel, samuti pakub portaal mõistlikumaid ümberistumistega reise.
Nad märkisid, et ka peatusest väljuvate liinide info on nüüd ühest kohast kättesaadav – kaardirakendust kasutades on võimalik kergesti leida peatusest väljuvate liinide info, selleks tuleb klikkida vaid valitud peatuse niinimetatud mummule.
Edasi juba konkreetsed küsimused js vastused, milles küll transpordiamet jätab näiteks vastamata, kui palju kulub uue lahenduse tööshoidmise peale raha, kes on arenduspartner ja miks portaal igakordsel sisenemisel ikka jälle küpsiste kasutamise hoiatust ette manab.
Millised on need turvalisuse kaalutlused, millele viidates te senise peatus.ee keskkonna sulgesite – kasutajad sinna sisse logida ei saanud, tundlikke andmebaase taga ei olnud, seega kelle turvalisus oli ohus?
Vana peatus.ee rakenduse alustehnoloogia oli vananenud ning ajale jalgu jäänud. Vana rakenduse puhul ei olnud võimalik mõistliku investeeringuga tagada rakenduse majutuskeskkonna turvalisust, andmete terviklikkust ega teenuse käideldavust.
Miks te sulgesite töötava ja väga hea lahenduse ja võtsite kasutusele uue lahenduse, millega ei ole rahvas algusest peale rahul olnud, millel on selged arendusvead, millel on puudu vanast keskkonnast harjumuseks saanud põhifunktsioonid ja mida ei ole aasta jooksul sisuliselt edasi arendatud?
Vana peatus.ee rakenduse tagasisidest 80% olid negatiivsed ja selle käideldavusega oli probleeme. Samuti puudus vanal rakendusel arendus- ning hooldusleping. 2020. aasta kevadel lansseeritud uue rakenduse puhul arvestati kasutajatelt saadud tagasisidega.
Oleme kokku kogunud eelmise aasta jooksul kasutajate ettepanekud ning prioriseerinud enimnõutud funktsionaalsuste väljaarendamise. Riigiasutusena peame kallite IT-arenduste tellimisel ka rahakotti vaatama ning selge on see, et iga ettepanekut ei ole ilmtingimata mõistlik välja arendada, kui seda on taotlenud vaid 1% soovijaid.
Millal ja kelle käest te uue veebikeskkonna tellisite, kui palju te olete selle teenuse eest siiamaani tasunud ja kui suured on jooksvad tööshoidmise ja edasiarendamise tasud edaspidi (näiteks 2021. aasta eelarves)?
Uue reisiplaneerija arenduse aluseks on võetud Helsingi transpordiameti poolt loodud rakendus. Arendustöid rahastati Euroopa Liidu struktuurifondist. Selle otsusega taaskasutasime juba loodud koodi ning kohandasime seda vastavalt Eesti reisijate vajadustele.
Kas teil on õigus kellelegi (kellele?) jooksvaid arendusülesandeid anda, et see uus keskkond korda saaks (näiteks, et taastataks peamine: elementaarne reisiplaneerimine kahe peatuse vahel, või et tänavad ei oleks segamini peatustega või et ühel peatusel ei oleks kaks koodi rahva segadusse ajamiseks või et taastataks vähemalt kahe peatuse vahel olevate igapäevaste sõitute "viimati vaadatutesse" või "lemmikutesse" lisamise võimalus)? Kui kiiresti neid teie soove täidetakse?
Transpordiamet juhib oma infosüsteemide arendusi ise. Hetkel on antud rakenduse arenduses järgmised tööd:
- alguse- ja lõpp-punkti valik esilehel;
- sõiduplaanide koondvaadete optimeerimine (sh terve päeva vaade liini lõikes);
- ühissõidukite asukoha kuvamine rakenduses;
- täiendav liiniinfo (kas liin on tasuta või mitte).
Arenduste nimekiri on päris pikk. Oleme laekunud ettepanekud olulisuse ja enimnõutud lahenduste alusel prioriseerinud. Head mõtted on alati teretulnud, üheskoos sõitjatega saame uue rakenduse veel paremaks ehk antud rakendus täienebki veel aja jooksul koos kasutajatega.
Miks on linkide url-id soome keeles? Kas ka arendus toimub Soomes ja Eestis arenduskontakt puudub?
Rakendus on algselt arendatud Helsingi transpordiameti poolt. Avatud lähtekood on kättesaadav siit: https://digitransit.fi/en/, https://digitransit.fi/en/developers/
Miks hoiatab uus lahendus lehele jõudmisel igal korral uuesti küpsiste eest, kuigi seda tehakse samas brauseris?
Antud kujul on rakenduses tegemist informatiivse teateaknaga ning kasutajalt ei küsita kinnitust küpsiste kasutamise kohta, see on vaid informatiivne teade küpsiste kasutamise kohta.
