Koroonapandeemia ja sellega seonduvate piirangute kohta on avalikkuse ees arvamust avaldanud paljude gruppide ja alade esindajad tavainimestest eesliini-meditsiinitöötajateni.

Kriis ja piirangud avaldavad aga ühiskonnale tugevat mõju tagantjärelegi – palju raha jäi teenimata-kulutamata, paljud on töötuks jäänud või ei pruugi samale alale jäädes enam väärilist elatist teenida (või taastub soodne seis alles pikema aja pärast).

See intervjuu uurib, kuidas näeb koroonakriisi ja ühiskonna sulgemise mõjusid majandusala-asjatundja. Forte küsimustele vastas Lenno Uusküla, kes on Tartu Ülikooli makroökonoomika kaasprofessor ja Arenguseire Keskuse uuringute juht.

Me teame üldisi põhjendusi, miks pandeemia õigustas ühiskonna "sulgemist", kuigi COVID-19 ei osutunud nii tapvaks, kui esimese laine alguses kardetud. Mis on majandusasjatundja seisukohalt väärt põhjused ühiskond "lukku panna"? Kas kergem polnuks vaid riskigruppe eraldada?

Eestis sureb aastas umbes 15 000 kuni 16 000 inimest, COVIDiga seotud surmade arv moodustab sellest märkimisväärse osa.