„Vastavalt põhiseadusele teeb Eestis riigi ja rahva käekäiku mõjutavaid olulisi otsuseid Riigikogu. Igasuguse reservatsioonita peaksid oluliste otsuste hulka kuuluma ka need, millega pannakse paika kes, mis põhjusel ja milliseid õigusi ja vabadusi tohib piirata ning milliseid kohustusi kodanikele seada. Pikemaajalise ja paraku kahetsusväärselt Riigikogu võimu kahandava suuna jätkuna on ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus läinud seda teed, et üha kasvav hulk laialdase mõjuga ja olulisi otsuseid on volitatud täitevvõimule," leiavad Madise ja Koppel.

Nad tuletavad meelde, et Eestis tohib isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, olgu piirangu kehtestajaks Riigikogu, Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht või ameti peadirektor.

Nende viidatud kurikuulus - protestijad Toompeale toonud ja seal politsei jõuga ära aetud - seadus lühendiga NETS annab valitsusele, terviseametile ja politseile õiguse vältimatu vajaduse korral asutuste ja ettevõtete tegevust sulgeda, üritusi keelata ning inimeste liikumisvabadust piirata üldkorralduse alusel, mille suhtes pole õigus järelevalvet alustada isegi õiguskantsleril.

Madise ja Koppel kirjutavad ka seda, et isikute põhivabadusi ja -õigusi tohib piirata üksnes siis, kui keelud ja piirangud läbivad proportsionaalsuse ehk mõõdupärasuse testi. Ja mida rängemalt) vabadusi piiratakse, seda kaalukamad peavad olema seda piirangut õigustavad põhjused.

„Kui piirang kehtestatakse nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, siis peab see meede ka tegelikkuses ja soovitavalt tõestatud viisil nakatumist vähendama. Seetõttu ei piisa piirangu põhjendamisel väitest, et „teised riigid teevad nii", või et „reegli x tõhusus ei ole küll tõestatud, ent selle järgimine annab avalikkusele sümbolväärtusega signaali" jne. Nii võib küll keelde, piiranguid ja reegleid selgitada ja nende poolt argumenteerida, ent põhiõiguste põhiseaduspäraseks piiramiseks sellest ei piisa," seisab nende arvamusartiklis.

Nende sõnul ei luba põhiseadus näiteks piirata intensiivselt majandus- ja ettevõtlusvabadust, kui piirangu mõju nakkuse levikule on väike või kui piirangule on olemas vähem piirav alternatiiv. „Teisisõnu: kui nakkuse levimiseks vajalikke kontakte saab tõhusalt vältida näiteks aiapoes ostjaid või teatris publikut hajutades, siis tuleb põhiseaduspäraseks pidada otsust lubada poodi vähem inimesi või müüa teatrisse vähem pileteid, mitte aga aiapoe või teatrimaja sulgemist."

Artikli autorid märgivad ka seda, et kui COVID-19 tõrjega seotud piirangud tuginevad valitsuse moodustatud teadusnõukoja analüüsidele ja neil põhinevatele ekspertsoovitustele, peaksid ka need olema avalikud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid