Hallo, Kosmos! Ehk mis on saanud Koidust ja Hämarikust?

Tallinna tehnikaülikooli tudengisatelliitide Koidu ja Hämariku teekond kosmoseavarustes on olnud okkaline – mõlemal õnnestus pärast starti mõneks ajaks jäljetult kaduda ja siis endast taas elumärke anda. Mis on neist saanud tänaseks ja kas nad on asunud orbiidil ellu viima oma missiooni?

Ülikooli esimene satelliit Koit startis kosmosesse 5. juulil 2019 Venemaalt Vostotšnõi kosmodroomilt kanderaketi Soyuz pardal. Hämarik lennutati Lõuna-Ameerikas asuvalt Korou kosmodroomilt kanderaketi Vega pardal orbiidile 3. septembril 2020.

Kumbki neist ei andnud aga oma loojatele mingeid signaale kuni möödunud aasta 15. novembrini, mil Tõravere observatooriumi antenniga püüti kinni Hämariku varuraadiolt laekunud imeväike infokild. Kõigest nädalapäevad hiljem, 21. novembril õnnestus andmevahetust pidada ka enam kui aasta teadmata kadunud olnud Koiduga.

Mõlemad satelliidid (10x10x10 cm) on ehitatud Maa vaatlemiseks kosmosest - nad peaksid tegema pilte ja videoid, mille abil saab jälgida sündmusi, kaardistada Maad ja jälgida taimkatte elu. Satelliitidel on kaks kaugseire kaamerat, millest üks teeb värvipildi (RGB) ja teine lähi-infrapunase (NIR) pildi. Nende abil saaks näiteks analüüsida metsade ja põldude elujõulisust või merekeskkonna kvaliteeti nii ajas kui ruumis.

Tallinna tehnikaülikooli tudengisatellidi tiimi juht dr Rauno Gordon ütles täna Fortele, et satelliidid Koit ja Hämarik on täna jätkuvalt orbiidil ning meeskonnal on side mõlema satelliidiga, ent kosmosemissiooni elluviimiseni veel jõutud ei ole.

„Praegu käib tarkvara arendus satelliitidel, uuendada on vaja mitme alamsüsteemi tarkvara, et satelliidid saaks hakata teostama oma põhilist missiooni - Maa seiret," rääkis Gordon.

Tema sõnul ühtegi pilti satelliidid veel teinud ei ole. „Enne on vaja arendada välja satelliitide kiire andmeside ja suunamise süsteemid, samuti piltide salvestamise ja töötlemise baasfunktsioonid, et saaksime pildid kätte," rääkis ta.

Ülikooli kosmosemeeskond loodab piltide tegemiseni jõuda siiski veel selle aasta sees.

Satelliidid tiirlevad 550 km kõrgusel orbiidil kiirusega 7,6 km/s.