Mõned tähed varisevad surres kokku ja plahvatavad supernoovadena, tekitades eredaid röntgen- ja gammakiirguse purskeid.
Arvatakse, et gammakiirguspursked on kõige võimsamad plahvatused universumis. Hiljuti õnnestus täheteadlastel vaadelda üht sellist plahvatust lähemalt kui iial varem.
Vaatluse tulemusel on tekkinud küsitavusi meie arusaamises nendest võimsatest plahvatustest, mis võivad tekitada ka musti auke.
NASA tehiskaaslased Fermi ja Swift tuvastasid 2019. aasta 29. augustil gammakiirguspurske suunast, kus asub Eriidanuse tähtkuju.
Plahvatus hilisema tähistusega GRB 190829A osutus pärinevat umbes miljardi valgusaasta kauguselt — tüüpiliste gammakiirguspursetega võrreldes Maale 20 korda lähemalt.
Gammakiirguspurskel on kaks etappi — kaootiline lööklaine, mis vältab keskeltläbi minuti, ja aeglaselt vaibuv järelkuma, mida võib olla võimalik jälgida mitu päeva. GRB 190829A teine etapp oli vaadeldav mitme päeva jooksul ja selle gammakiirgusenergia oli enneolematult suur (tõenäoliselt suhtelise läheduse tõttu meile).
Senise arusaamise kohaselt tekitavad röntgen- ja gammakiirguspurskeid eri mehhanismid, milles osalevad eri tüüpi osakesed, mis omavahel kokku põrkavad.
Uued ja suuresti ootamatud andmed annavad aga mõista, et neid tekitab siiski sama mehhanism. Ilmselgelt on meil gammakiirguspursete kohta veel palju õppida!
Saksamaal tegutseva uuringuasutuse DESY töörühma kirjeldus kosmilisest suursündmusest ilmus teadusajakirjas Science.
