Eesti sulgeb oma põlevkivienergeetika sektori kui „räpase" ja „mitteökoloogilise". Oma kohustuste tõttu ELi ees peab Eesti Pariisi kliimaleppe raames aastaks 2030 radikaalselt vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja aastaks 2050 peaaegu täielikult jõudma „nullbilanssi". Suur osa neist heitkogustest pärineb põlevkivienergeetika ettevõtetelt, kes on juba tükk aega ELi nõuete tõttu silmitsi seisnud ulatusliku kriisiga.

Peaminister Kaja Kallas on teatanud, et põlevkivil ja põlevkivitööstusel puudub tulevik. Varem on midagi sarnast öelnud president Kersti Kaljulaid. Kui reaalseks peate, et Eesti loobub põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest ning põlevkivil rajanevast energeetikast?

Peaminister Kallasel ja president Kaljulaiul on õigus nii ütelda: põlevkivil kui fossiilkütusel puudub tulevik. Põlevkivi põletamine energeetilistel eesmärkidel ei sobitu tänapäevasesse loodushoiu ja ringmajanduse paradigmasse. Sama käib ka näiteks puidu kohta: puidu põletamine on