NASA käivitas ajaloolised missioonid Veenusele

USA kosmoseagentuur NASA avalikustas suurejoonelise plaani saata selle kümnendi lõpuks Maale lähimale planeedile Veenusele kaks robotmissiooni, mis saavad olema esimesed pärast 1994. aastal toimunud põgusat uurimisretke sellele põrgukuumale planeedile.

Üks kosmoseaparaat viiakse NASA Discovery Programmi raames Veenuse orbiidile, kus see kaardistab planeeti kõrgustest. Teine üritab maanduda pinnal, võttes planeedi atmosfääri läbides sellest proove, et teha kindlaks selle keemilist koostist. Veenus on Päikesele läheduselt teine planeet.

"Nende kahe sõsarmissiooni eesmärk on mõista, kuidas Veenusest sai põrgulaadne maailm, mis on võimeline pinnal pliid sulatama," ütles NASA administraator Bill Nelson täna pressikonverentsil.

Üks missioonidest kannab nime DAVINCI + ja teine VERITAS. Aastal 2029 käivitatav DAVINCI + lendab planeedist kaks korda mööda, teeb fotosid ja viskab viimaks sondi atmosfääri, et uurida selle keemilist koostist. Aastal 2028 käivitatava VERITASe peamine eesmärk on õppida, kuidas Veenus kujunes niivõrd tiheda atmosfääriga ja kuumaks planeediks, luua topograafilised kaardid ja teha kindlaks, kas planeedil on veel aktiivseid vulkaane ning kas atmosfääris on märke veeaurust.

NASA varem tõdenud võimalust, et Veenuse atmosfääris võib olla mikroobide tasandil elu või elutegevusele viitavaid gaase - näiteks fosfiini, mida toodavad peamiselt elusorganismid.

Varem on Veenust jälginud ja sellel maandunud Nõukogude Venera missioonid aastatel 1961-1983, NASA sond Pioneer tegi seda 1978. aastal. Üks sond elas atmosfääri sisenemise läbi ja saatis andmed Maale tagasi enne tundide lõppemist. NASA viimane missioon Veenusele algas 1989. aastal, see kandis nime Magellan ning jõudis sihtpunktini ehk sisenes Veenuse atmosfääri 1994. aastal.

Veenuse atmosfäär koosneb rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 735 K (462 °C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.

Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris.

Allikas: NASA