Mõlema puhul on tegemist nn vektorvaktsiiniga, kus koroonaviiruse SARS-CoC-2 ogavalku kodeeritakse šimpansi või inimese adenoviiruse abil. Tõhusus koroonaviiruse enamlevinud tüvede vastu võitlemisel jääb neil erinevatel andmetel 60–70 protsendi vahele, ent vähemalt AstraZeneca on paljudes riikides nooremate kui 50-aastaste jaoks kasutuselt eemaldatud kõrvaltoimete tõttu.
Nüüd on selgunud, et kumbki tootja isegi ei proovi enam kandideerida selle, et nende vaktsiine võidakse hakata kasutama noorukeil ja lastel.
„AstraZeneca ja Johnson&Johnson peatasid oma COVID-19 vaktsiiniuuringud lastel ja noorukitel, kui ilmnes, et mõlema vaktsiiniga saab seostada väga haruldast trombi ja trombotsütopeenia kõrvaltoimet," andis eile teada Eesti ravimiamet.
Palju paremini on läinud Pfizeri mRNA-tüüpi vaktsiinil – eelmise nädala reedel, 28. mail andis Euroopa Liit soovituse kasutada Comirnaty vaktsiini 12–15 aasta vanuste noorte vaktsineerimiseks. Soovitus põhineb kliinilisel uuringul, kus osales 2260 last ja noort, kellest pooled said vaktsiini ning pooled platseebot. Vaktsiini tõhusus oli uuringu andmetel 100%. Ettevõte on alustanud vaktsiiniuuringut ka kuue kuu kuni 11-aastastel lastel.
Kliinilise uuringu kolmandasse faasi on jõudnud veel kahe tootja vaktsiinid. Moderna mRNA vaktsiini testitakse lastel vanuses 6 kuud kuni 18 aastat ning Novavaxi valgupõhist vaktsiini 12–17-aastastel noortel.
Kuigi lastel kulgeb COVID-19 haigus üldjuhul kergemini kui täiskasvanutel, on laste vaktsineerimine oluline viiruse leviku pidurdamisel. Ka vähendaks riskirühmade laste vaktsineerimine raske kuluga haiguse tõenäosust.
Eestis on tänaseks tehtud 702 986 koroonavaktsiini süsti, neist Pfizeriga 449 550, AstraZenecaga 178 674 ja Modernaga 63 492 ning Jansseniga 11 280. Kõige rohkem kõrvaltoimete juhtumeid on seotud AstraZenecaga (2447) ja Pfizeriga (1257).
