Diana Ingerainen ütleb intervjuus Fortele, et mida laiemat hulka inimese tervist puudutavaid andmeid selline keskkond suudab kokku koguda ja läbi analüüsida, seda kvaliteetsemat lahendust saab hakata igale inimesele pakkuma, et ta elaks tervet ja täisväärtuslikku elu. Ingerainen on juba esimesed sammud astunud ja osalenud kümneid Eesti perearstikeskusi koondava e-Perearstikeskuse loomisel, nüüd liiguvad mõtted edasi.

Te olete olnud e-Perearstikeskuse sünni juures - mis eesmärgil see loodi ja kuidas see alguse sai?

E-perearstikeskus on samasugune keskkond veebis, nagu on eKool või veebipank, kus saavad kokku erinevad osapooled - meie puhul siis patsient ja perearstikeskus. Patsient saab väga turvalist kanalit pidi ennast autentides siseneda keskkonda, kus ta saab küsida oma tervise kohta, aga ka retsepte ja tõendeid ning menetleda töövõimetuslehti.

Miks see üldse tekkis? Hakkasin aastaid tagasi mõtlema, et võiks oma kodulehte uuendada ja patsientidel võiks ühtlasi tekkida väga lihtne võimalus meile teateid saata - meilivariant on ebaturvaline ja meie ei tohi selle kaudu vastu kirjutada mitte mingisuguseid terviseandmeid.

Inimene ise võib enda kohta kirjutada, mida tahab, aga teie ei tohi vastata?

Jah, meie oleme patsiendi andmete volitatud töötlejad. Mõnikord saame ka pahandada, miks me ei saada meili teel vereanalüüside vastust - aga me tõesti ei tohi seda teha, isegi kui patsient seda küsib.

See oli ka üks ajend, mis pani mõtted liikuma, kuidas seda suhtlust paremini korraldada. EASi pakutavaid teadusosakuid ma selleks kasutada ei saanud, kuna tehnikaülikool osutus teaduspartnerina selleks liiga kalliks. Samal ajal oli ettevõte nimega Affecto kandideerinud edukalt sotsiaalministeeriumi Norra rahade programmis, nad olid kuulnud minu ideest ja nii me kokku saimegi. Aastal 2015 sai keskkond valmis ja tänaseks on sellega liitunud juba 23 perearstikeskust.

Kohe alguses liikusid mõtted sellele, kuidas uus lahendus võiks kõigile osapooltele võimalikult palju kasu anda - kuidas me saakime juba ette nii palju andmeid, et teha esimene otsus, mis suunas patsiendiga edasi minna. Sel eesmärgil sai e-perearstikeskusesse loodud ka mitu erinevat alajaotust.

Nii et teie kui perearsti jaoks see on üks lisaväljund või -võimalus patsientidega suhtlemiseks? Aitab see vähendada füüsilisi kohtumisi patsiendi ja arsti vahel - koroonaajal on see teema eriliselt päevakorrale tõusnud.

Jah, päris kindlasti. Seal on olemas ka videokonsultatsiooni võimalus, nii et me saame kaugetel ikka väga palju asju ära lahendatud. Kui riik päris kinni kukkus eelmisel aastal, siis siin keskkonnas käis töö vuhinal edasi.

Tal on teine oluline eesmärk veel - inimene saab seal ise ka oma tervisega tegeleda. Seal on vererõhupäevikud, lisaks veresuhkur, meeleolutestid ja palju muud.

Kui palju see keskkond on integreeritud teiste e-tervise lahendustega - kas näiteks patsiendi vereanalüüsitulemused tulevad tervise infosüsteemist ka siia?

Ei, ei ole. See on ikkagi peamiselt suhtluskanal. Samas, kui patsient ise midagi monitoorib ja me lepime kokku, et ta paneb selle sinna kirja, siis seda on minu kui arsti poolelt ka kenasti näha.

Kes see võiks käia ka näiteks astma päeviku kohta?

Astma on tõesti krooniline haigus, mis vajab pidevalt ravijuhiste järgset jälgimist. Selle oluline osa on astma kontrolli test - lihtsad viis küsimust, kus inimene ise hindab näiteks oma füüsilise koormuse taluvust, mille tulemusel sündiv skoor näitab, kas astma on kontrolli all või ta ei ole. Astma on haigus, kus raviga saab otseselt mõjutada inimese elukvaliteeti.

Astma kontrolli test on meie keskkonnas digitaliseeritud kujul ja seda on soovitatav teha enne iga järgmise retsepti väljastamist - see annab arstile kiire ülevaate, kuidas patsient ennast tunneb.

Me elame peagi loodetavasti koroonajärgsel ajastul ja siit tekib küsimus, kas e-perearstikeskuse sarnast lahendust võiks laiendada ka eriarstiteenuse osutamiseks?

Kui päris aus olla, siis ma näeb, et ta on täna juba patsiendiportaali perearstiosakond. Suures plaanis arvan, et patsiendi jaoks võiks olla üks tervise- või ka raviplaan, mida erinevad spetsialistid aitavad täita. Meil on see Eestis täna kõik väga killustunud ja vaesed patsiendid ei tea ise ka, kus kohas neile mingisuguseid teenuseid osutatakse.

Ma näen oma vaimusilmas, et on üks terviseportaal, kus on eraldi kokku lepitud andmeväljad - ravimid, raviskeemid, patsiendi objektiivsed leiud - olgu neiks kehakaal, vererõhk või astma kontrollitest. Et ei teki erinevaid sõnumeid - avaneb alati üks leht.

Kas te ise tunnetate, et sellise keskkonna võiks välja arendada erasektor või võiks see olla riiklik keskkond?

Ma olen riikliku keskkonna suhtes natukene skeptiline. Meil on väga negatiivne näide e-kiirabi näol, mida riik on ise aastaid arendanud ja millega kiirabiinimesed ise rahul ei ole. Pigem võiks riik ära kirjutada põhinõuded ning välja võiks selle arendada vastavate oskustega asutus.

E-perearstikeskuse tiimil õnnestus võita Haigekassa innovatsiooniprojektide konkurss ja selle raames arendame selles samas keskkonnas edasi terviseplaani lahendust. See peaks tulema universaalne: kui inimesel on terviseprobleem või ka ohutegur näiteks ülekaalu näol, siis tuleb sellega tegelema hakata võimalikult ruttu, sättida eesmärgid, leida tegevuskavaja paika panna mõõdikud.

Perearstikeskuse roll oleks seejuures plaani seirata ja nõustada ning patsiendi roll need tegevused ellu viia. Meie saame siin olla partnerid. Kusjuures - mida õigemad ja laiapõhjalisemad on algandmed, seda täpsemad skeemid tulevad.

Tundub, et ka riigil on palju odavam tegeleda haiguste ennetamisega kui nende ravi kinni maksta.

Nii ongi. Kui ma võrdlen haigla ja perearstide elu, siis haiglas on reeglid hästi paigas ja kindlad: kui inimesed on südameinfarkt, siis tehakse seda ja seda ning lõpuks kirjutatakse haige välja. Meil siin on aga põhiline otsustaja patsient ise. Meie saame olla partnerid ja neid toetada: kui näiteks kellegi kehamassiindeks on kõrge, siis üht või teist tehes on tal võimalik jõuda selleni, et see indeks enam ei ole nii kõrge. Me saame koos sõnastada need eesmärgid, leppida kokku vahefinišid, aga otsuse koht on ikka ainult patsiendil endal.

Märkisite ennist, et süsteemid on täna väga killustunud. Kui täna näiteks teie nimekirja üks liikmetest saab infarkti ja talle tuleb järgi kiirabi, siis kas info selle kohta jõuab automaatselt perearsti infosüsteemi - kas punane lipuke hakkab selle kliendi nime juures vilkuma?

Ei, kahjuks selliseid automaatseid teavitusi ei tule. See käib nii, et kui patsient pöördub, siis lähen ise vaatan tervise infosüsteemi - tihti juhtub ka nii, et patsiendid ei pea ka ise vajalikuks ähelda, et neil on olnud müokardiit. Nii võib juhtuda, et ravime küll juhuslikku põlvevalu, ent tegeliku ja ka palju kallimaks mineva probleemi - ehk järgmise infarkti - ärahoidmisega mitte.

Nii et kogu tervishoiusüsteem lausa hüüab selle järele, et erinevad andmebaasid oleksid omavahel palju paremini ühendatud.

Ma näen tulukest tunneli lõpus. Tervise Arengu Instituut on saanud ülesande luua terviseportaal, ideekonkurss on välja kuulutatud - nii et äkki tõesti kuskilt hakkab midagi minema. Praegune riiklik patsiendiportaal kindlasti kasutajasõbralik ei ole, inimesed ei leia sealt oma asju üles.