Teadlased: iga kolmanda kuumast tingitud surmajuhtumi taga on globaalne soojenemine
(12)
Berni ülikooli ning Londoni hügieeni- ja troopilise meditsiini kooli juhitud suurima omalaadse rahvusvahelise uuringu põhjal on selgunud, et enam kui kolmandiku, täpsemalt 37% kuumast tingitud surmajuhtumitest aastatel 1991–2018 võib seostada inimese põhjustatud kliimamuutustega. Uuringus jälgiti 732 linna ja 43 riigi andmeid ning tulemused avaldati ajakirjas Nature Climate Change.
Mahukas uuringus vaatlesid teadlased varasemaid ilmastikutingimusi ja võrdlesid neid prognoosidega, lisades inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguse mõju ja jättes selle väljama. Tänu sellele suudeti inimtegevusest tingitud soojenemine ja sellega seotud tervisemõju hoida lahus looduslikest suundumustest.
„Võib arvata, et kui me kliimamuutuse aeglustamise või sellega kohanemise nimel ei pinguta, jätkab kuumast tingitud surmade osakaal kasvamist," ütles uuringu peamine autor, Berni ülikooli kaasprofessor Ana M. Vicedo-Cabrera. „Seni on maailma keskmine temperatuur kerkinud umbes ühe kraadi (Celsius) võrra, mis on vaid väike osa sellest, millega meil tuleb silmitsi seista, kui kasvuhoonegaaside heitkoguse kontrollimatu kasv jätkub."
Uuringus osales ka Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru, kelle sõnul mõjutab globaalne soojenemine meie tervist mitmel viisil ning sel on otsene seos kuumast tingitud suremuse ja haigestumuse kasvuga.
„Kliimatingimuste tulevikustsenaariumid ennustavad peale keskmise õhutemperatuuri ka erinevate äärmuslike ilmastikunähtuste s.h kuumalainete sagenemist, mis toob kaasa rohkem nendega seotud terviseprobleeme. Seni pole aga üheski uuringus hinnatud, millises ulatuses on see mõju viimastel aastakümnetel juba esinenud," tõi Orru esile uuringu uudsuse. Uurimistöös leiti kirjeldatud seosed ka Eestis, mis olid väga sarnased uuritud riikide keskmisele.
