Kuidas viiruste levikut siseruumides tõkestada: 40 teadlase soovitused
(56)
Sellise ettepaneku tegid maailma terviseorganisatsioonile (WHO) teadusajakirjas Science kokku 40 teadlast, teiste hulgas Tallinna tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski.
Ventilatsiooni parandamist võib teadlaste kinnituse laiemalt vaadelda sellise paradigma-muutusena, mida omal ajal tehti joogivee kvaliteedi ja toidu hügieeni standarditega.
"Juba kaua ei ole kahtlust, et juues või süües võib mõne tõve külge saada. Nüüd tuleb töötada selles suunas, et oleks võimalus ka ohutult hingata," ütleb Kurnitski.
Teadlased näevad lahendusena ventilatsioonistandardite uuendamist, sh nakatumise tõenäosusel põhinevaid kriteeriumeid ning praegusest võimsamaid ja paindlikumaid ventilatsioonisüsteeme.
Suurt õhuvahetuskordsust on vaja ainult epideemia ajal, muidu on tähtis ventilatsiooni energiatõhusus, sest energia- ja kliimaeesmärkides ei saa järele anda.
Õhu kvaliteedi standarditesse tuleks lisada patogeenide tõkestamise nõuded, et võidelda õhu kaudu levivate patogeenide levikuga. Ventilatsioonisüsteemid peavad olema paindlikult reguleeritavad, arvestades ruumis viibijate arvu ja hingamisintensiivsust ning ruumi eesmärki, näiteks kinosaal ja spordirajatis on ju väga erinevad.
Võtmelahendus on ventilatsioon, mida võib täiendada õhu filtreerimise ja desinfitseerimisega. Õhu kvaliteedi indikaatorid võiksid olla nähtavad ekraanidelt, see tagab ka avalikkuse kontrolli.
40 teadlase hinnangul on varasemad katsed õhukaudsete viiruste leviku tõkestamisel nõrgad, kuna patogeenide liikumisteid on keerulisem tuvastada ning tänased ventilatsioonistandardid reguleerivad tunnetuslikku õhu kvaliteeti ehk lõhnade ja CO2 taset, samuti temperatuuri ning niiskust ruumis. Ainsad erandid on haiglad ning biolaborid.
Uued standardid tähendavad alla 1% lisakulu uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. Parem sisekliima tähendab ka suuremat tööviljakust, vähenevad nn haige maja sündroom ning allergiad.
[HILJEM LISATUD] Kuidas 40 teadlast üldse selleni jõuavad, et WHO-le ühisavaldus teha? Kas neil on mingid alalised ühised suhtluskanalid?
Jarek Kurnitski kommenteerib seda Fortele nii: "Meie koostöö algas 2020. a kevadel, kui WHO väitis, et koroonaviirus ei levi õhu teel. See mõjus väitena, nagu maakera oleks lapik.
Avaldasime siis sel teemal mitu artiklit ja koostasime petitsiooni WHO-le. Terviseorganisatsioon reageeris sellele, kutsudes meid oma töörühmadesse."
Kui suur on tõenäosus, et WHO teadlaste soovitusi oma ametlikes soovitustes kasutusele võtab?
"See võttis küll nende poolt umbes aasta aega, aga tänaseks on meie abiga loodud ja tänavu 1. märtsil avaldatud WHO ventilatsiooni teekaart.
Samuti on WHO lisanud aerosoolse leviku kohta info oma materjalidesse ja uuendanud juhiseid viiruse leviku tõkestamiseks. Sama tegi USAs CDC ehk haiguste kontrolli ja tõrje keskus."
Kurnitski on kuulunud Maailma terviseorganisatsiooni töörühmadesse "WHO Environment and Engineering Control Expert Advisory Panel (ECAP) for COVID-19" ja "WHO Health Emergencies Programme (WHE) Ad-hoc engineer expert group on ventilation for COVID-19".
