Inimesed on Itaalia pealinna Rooma alasid asustanud juba umbes 10 000 aasta jooksul (linna enda asutamisaasta on 753 e.m.a).

See tähendab, et Roomas on keerukas midagi muuta või tänapäevastada – iga projekt eeldab hoolikat planeerimist, et olemasolevat mitte mõjutada ja uusi arheoloogilisi leide mitte rikkuda.

Just sel põhjusel on aeglaseks ja keeruliseks osutunud ka uusima metrooliini C rajamine (käigus alates 2014. aastal), mis osaliselt Rooma suurima amfiteatri Colosseumi lähistel paikneb ja ainsa liinina ka linnast väljub. Pidevalt tuleb taas päevavalgele mälestisi, mis pikalt peidus olnud.

Pole ime, sest muistsed roomlased püstitasidki hooneid ja muid asju otse vanade peale. Piirkonna tasandasid nad ära ja hakkasid uuesti sinna peale ehitama.

Linnaplaneerimise käigus on mõndagi väärtuslikku ka paraku kaduma läinud, nii varem kui ka nüüd.

Eriti halb seis oli Rooma esimese metrooliini loomise ajal 1930. aastatel diktaator Benito Mussolini võimu ajal: paljud leiud visati kõrvale, sest liini lõpetamisega oli kiire. Siis tuli veel II maailmasõda vahele ja liin valmis alles 1955. a.

Itaalia kultuuripärandi- ja turismiministeeriumi all tegutsev arheoloogiapärandit kaitsev eriagentuur jälgib uusima metrooliini rajamist juba kiivalt. Liini rajamise plaan sündis 1990ndate lõpus ja varsti projektiga lõpule jõuda pole lootustki.

Paiku, kus asuvad liinile mõeldud 24 peatust ja nendega seotud ventilatsioonišahtid, on lähemalt uuritud juba aastast 1999. Vaja on tugevdada nii sellekandi ajaloolisi hooneid ja monumente kui ka tegelda töö käigus saadud uute leidudega.

Vägevaid leide on olnud juba algusest, näiteks Aqua Appia – usutavasti Rooma esimene akvedukt (tugedel veejuhe), mille puhul pole siiani teada, kuhu see suundus. Leidude tõttu on metrooliini ka mitu korda ümber suunatud.

Näiteks Largo di Torre Argentina väljaku juurde mõeldud peatus riivanuks varemeid, mille lähedal asus ka Pompei teater, kus Julius Caesar mõrvati. Tollest vee alla jäänud väljakust saab järgmisel aastal huvilistele avatav vabaõhumuuseum.

2016. aastal avastati aga Amba Aradami ehituspaigast 43 ruumiga sõjaväekasarmu, mis rajati 1. sajandil m.a.j ning sai olulisi täiendusi kahel järgneval sajandilgi. See võis mahutada 200 sõdurit, viidates, et sõjavägi oli tollal linnas pidevalt esindatud.

Lõpetuseks väide klipp liin C-st:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid