Ettevõtted paluvad minister Sutil digiühiskonna arengukava prügikasti heita
(21)
„Palume Teil tõsiselt kaaluda arengukava sellisel kujul vastu võtmata jätmist ja asuda viivitamatult ühiskonnalaiuse digiühiskonna arengukava kui rahvusliku strateegiadokumendi loomisele," kirjutas ministrile ITLi tegevjuht Jüri Jõema.
Tema hinnangul peaksid arengukava loomise protsessis olema laiapõhjaliselt kaasas kõik olulised partnerid, kelleks on teadusasutused, ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ja tööstuse esindajad.
„Oleme arengukava koostamisse olnud kaasatud alates selle loomise varajasest faasist. Kahjuks tõdevad liidu liikmeskonda kuuluvad ettevõtted, et kaasamine jäi pealiskaudseks, kuna esitatud sisendeid ja ettepanekuid arvestati väga vähe," leiab ITLi juht ja märgib, et arengukava asemel on valminud kitsas ja mitmed olulised teemad tähelepanuta jätnud kombinatsioon arengukavast ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT valdkonna tegevuskavast.
ITL leiab näiteks, et digiriigi arenduse osas on tähelepanu all uute teenuste arendus, kuid olemasolevate süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine on jäetud tahaplaanile. Arengukava ei käsitle digiühiskonna temaatikat ITLi arvates komplekselt, vaid ainult selle kolme alavaldkonda: digiriiki, ühenduvust ja küberturvalisust.
„Visiooni kohaselt on Eesti majandus aastal 2030 „digiväeline", samas kui dokumendis majanduse digipööret sisuliselt ei käsitleta," leiab ITL.
Arengukava osaks olev maksumusprognoos on aga ilma selgitusteta, mistõttu jääb arusaamatuks esitatud koondsummade taga peituv. Arengukava jätvat pea täielikult käsitlemata rahvusvahelise dimensiooni, samas kui suur osa valdkonna seadusandlusest ja rahastusest Euroopa Liidust.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt saatis 4. mail kooskõlastusringile Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030 ehk visiooni ja tegevusplaani sellest, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.
Selle peamisteks märksõnadeks on asuda juurde pakkuma proaktiivseid sündmuspõhised riigiteenuseid ja lubadus viia lõpuks ülikiire internet neile 100 000 kodule ja ettevõttele, kes sellest siiamaani ilma on. 5G osas pole MKM suutnud enam kui kaks aastat väldanud menetlustele vaatamata siiamaani sageduskonkurssigi välja kuulutada.
Arengukava elluviimise hinnanguline kogumaksumus ehk rahastamise koguvajadus on kümne aasta peale kokku u 1,2 miljardit eurot. Selle summa arvutuskäiku pole ei arengukavas ega selle seletuskirjas.
Arengukava saab lugeda siit ja seda tutvustavat seminari saab vaadata siit:
