Puugioht võib meid varitseda kõikjal, kus leidub rohelist loodust. Alati ei pruugi see tähendada metsa või karjamaale minekut, niisamuti võib puuke leida parkidest, piknikuplattsidelt ja väiksematelt haljasaladelt, kus kõrgem rohi või leidub maapinnal lehekõdu. Enim võib puuke leida sega- ja salumetsadest, laanemetsadest ja võsadest. Arvukamalt on puuke seal, kus liigub rohkem potentsiaalseid ohvreid, näiteks loomaradade lähedal. Vähem on neid rabades ja soodes ning kuivades nõmmemetsades.

Kaua puuk elab?

Olenevalt talvest ja kevadsoojade saabumisest muutuvad puugid aktiivseks aprillis-mais ning nende hooaeg lõppeb hilissügisel. Sobivates keskkonnatingimustes on puugi eeldatav eluiga 2 aastat. Eduka ja õigeaegse arengutsükli läbimine sõltub sobivast ilmast, elupaigast ning looduslike vaenlaste olemasolust. Samuti peremeeslooma leidmise kiirusest ning tõhusast ja pikast toitumisprotsessist.

Kõige aluseks on profülaktika

Üldise soovitusena võiks eelistada looduses liikumisel pikema säärega pükse ja tervet keha katvaid riideid, libedama/siledama kangaga rõivaid, mille külge on puugil raskem kinnituda või mille vahelt ihuni jõuda. Tema paremaks avastamiseks võiks eelistatult kanda heledamates toonides rõivaid.

Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul eelistab puuk kehal just õrnema nahaga varjulisemaid piirkondi, kuhu end sisse sättida.

„Eriti hästi sobivad voldikesed (näiteks naba piirkond), kaenlaalused, põlveõndlad, kubeme piirkond, pea. Loodusest tulles võiks end ja oma riided korralikult üle kontrollida. Kui oled üksi, siis peegli ees. Või kui on kasutada lähedasi, siis paluda nende abi. Samuti tuleks juuksed korralikult läbi kammida. Käia duši all, end korralikult puhtaks pesta ja siis igaks juhuks veel korra üle kontrollida. Puugid on väga osavad varjujad."

Kui suur on oht nakatuda?

Tervise Arengu Instituut on puuke uurinud juba üle kümne aasta. Paraku sõnab Julia Geller, et kogu teadmistest hoolimata on puukide puhul tegu loteriiga: „Kas sind rünnanud puuk kannab endas nakkust või mitte, on juhuse asi ning enne esimeste sümptomite avaldumist ei saa sellest aru. Lisaks puukborrelioosile ja puukentsefaliidile võivad nad endas kanda ka muid haigusi, mida olemegi avastanud just tänu nende uurimisele."

Puukentsefaliidi vastu on olemas üsna tõhus vaktsiin. Kuna tegu on raske haigusega, tasuks end ohtude minimeerimiseks kindlasti lasta vaktsineerida. Tõhusat ravi selle haiguse vastu pole, on vaid vaktsiin, mida on aastate jooksul aina täiustatud ja uuendatud.

„Vaktsiin toimib hästi vaid siis, kui tehakse läbi kogu kuur, mis koosneb kolmest süstist: kaks süsti tehakse enne hooaega ja kolmas aasta pärast. Sellel lisanduvad iga 3-5 aasta tagant (see sõltub vaktsineeritava vanusest) boost-vaktsineerimised, mis organismi vastupanuvõimet aitavad uuendada," selgitab Geller.

Märgi puuk kaardile!

Tervise Arengu Instituut haldab kodulehte puugiinfo.ee. Kui inimene on leidnud endalt või lemmikult puugi, võiks ta selle leiu just sellel leheküljel registreerida.

Puugiinfot on vaja koguda selleks, et selgitada välja Eesti mõistes kõrgema riskiga piirkonnad - see info on näiteks vajalik kõigile neile, kel meeldib aktiivselt looduses liikuda.

Sisestatud info tulemusel uueneb puugiinfo andmebaas, mida kuvatakse avalehel visuaalse kaardina. Ja kuna puugileiu asukoha saab sisestada küla täpsusega, on tegu üsna adekvaatse, informatiivse ning reaalajas puugileide peegeldava infokandjaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid