Puust ja punaseks: miks on vaja väärt orkester laiali saata, kui riigikaitse eelarve tegelikult kasvab
(58)
Kaitsekulud on aastatel 2012-2020 olnud järgmised:
Mis puutub edasistesse aastatesse, siis riigi eelarvestrateegia (RES) 2021-2024 kohaselt on aastaks 2021 planeeritud summa 645,5 miljonit, 2022. aastaks 721,5 miljonit, 2023. aastaks 704,9 miljonit ja 2024. aastaks 700,5 miljonit.
Kuid on ka uuem RESi versioon aastateks 2022-2025, mis näeb ette, et aastal 2021 on kaitsekulude suuruseks jätkuvalt 645,5 miljonit, mis on niisiis 30,3 miljonit suurem kulu, kui see oli aastal 2020.
Käärid kahe RESi vahel tulevad sisse aga aastast 2022, mis näeb uues versioonis ette, et aastal 2022 on kaitsekulude suuruseks 704,9 miljonit. Langus eelmise RESiga võrreles on küll 16,7 miljonit, ent aastane tegelik eelarvekasv on ikkagi koguni 59,4 miljonit.
Kui vaadata aga aastat 2023, siis näeb uus RES ette summaks 688,3 miljonit. See summa on 42,8 miljonit suurem kui aastal 2021, ent 16,6 miljonit väiksem kui aastaks 2022 ette nähtud summa.
Aastaks 2024 nägi vana RES ette kaitsekulude suuruseks 700,5 miljonit eurot, uuem versioon 701,8 miljonit (koos taristu müügituluga). Aasta 2025 juures seisab number 737,7 miljonit (sisaldab 25,5 miljonit Miinisadama müügitulu).
Seega näeme, et järgneval neljal aastal on kaitsekulud iga-aastaselt ligikaudu 50 miljonit suuremad võrreldes käesoleva aastaga ning eriti suur hüpe toimub just järgmisel aastal. Edasi tuleb paarikümne miljoniline langus ja siis taas 40-miljoniline kasv.
Uurimise kaitseministeeriumi käest, miks on antud kaitsejõududele korraldus eelarvet kärpida, kui tegelikult toimub selle suur kasv?
Ministeeriumi esindaja Karin Kivipõld selgitas põhjusena asjaolu, et kulude planeerimine ei toimu üheaastases raamistikus vaid 10- ja 4-aastases raamistikus.
„RES annab kaitseministeeriumi valitsemisalale pikaajalise ressursiplaneerimise aluse, mille järgi tehakse plaane. Kui eelmisel aastal kinnitatud RES andis ressursiraami, mille kohaselt näiteks 2023. aastal pidi olema kaitse-eelarve 704,9, siis selle järgi on tehtud plaanid ja hankekavad. Hanked võtavad kaitseministeeriumi haldusalas aga pikalt aega," selgitas Kivipõld.
Ehk et kui käesoleval aastal kinnitatud RES näeb ette, et 2023. aastal on kaitse-eelarve 688,3, siis tuleb plaane muuta 16,7 miljoni euro võrra. „Valitsuse suunis on, et kärpida tuleb tegevus- ja majanduskuludest ja sealt, kus mõju Eesti sõjalisele võimele ja valmidusele oleks kõige väiksem," lisas ta.
Kivipõld märkis, et NATO arvestuses ei lähe oma vara müügist saadud tulu 2% arvestuse sisse ning NATO arvutab kaitsekulu protsendi tagasiulatuvalt reaalse SKP pealt, mitte SKP prognoosi pealt.
"Sõjaliste võimete planeerimine tugineb kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, ainult nii on võimalik tagada, et uute võimete ja kogu kaitseväe arendamine toimub terviklikult ja kaitsevägi on võimeline ka kohe sõtta minema. Kõik võimearendused on pikaajalised, ühe elemendi ära jätmine või edasi lükkamine mõjutab paratamatult ka teisi," ütles Kivipõld.
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused esitavad oma võimalikud kokkuhoiu ettepanekud tegevus- ja majanduskuludest kaitseministrile hiljemalt 4. juuniks, misjärel tehakse vajalikud otsused. Asutustel on palutud leida kokkuhoiu kohti 5% ulatuses.
