Juhtumeid on aasta algusest tänaseks kogunenud ligi 120 ning kasutusel on petuskeem, kus vene keelt rääkivad kelmid esitlevad end Swedbanki, SEB või LHV töötajatena ja väidavad, et inimese kontol on kahtlasi tehinguid tehtud. Ettekäändel, et pank saaks aidata, küsivad kelmid pangakontole sisselogimiseks kasutajatunnust ja isikukoodi ning paluvad seejärel Smart-ID mobiilirakenduses sisestada oma PIN-koodid.

Seejärel kannavad kelmid raha ohvri pangakontolt välja ning teevad seda kõike kokkuvõttes nii osavalt, et siiamaani pole telekomiettevõtted suutnud tuvastada kurjategijate kasutatud telefoninumbrite omanikke, pangad seda, kuhu ja kellele raha on liikunud, ning ka politsei pole ühtegi möödunud aasta juulist selle skeemi abil tegutsema asunud pättidest tabanud.

Esiteks telefoninumbritest. Võiks ju eeldada, et igal lauatelefoni numbril on tuvastatav omanik ning kui ka on tankiste kasutatud, siis vähemalt on teoreetiline võimalus neid pitsitades abil pettuse organiseerijateni jõuda.

Aga ei, kelmid kasutavad anonüümust pakkuvat privaatse virtuaalnumbri teenust, mis lubavad vastuvõtjale kuvada mis iganes telefoninumbrit. Tihti tagasi helistada sellele numbrile ei saa või vastab asjasse mittepuutuv inimene, kelle numbrit selleks puhuks kuvati.

Praktika näitab, et säärased petukõned tehakse välismaalt, kus kurjategijad on maskeerinud oma numbri justkui Eesti numbriks ning selliste kõnede päritolu ei suuda tuvastada ka Telia Eesti. „Küll oleme koostöös mõnede Eesti firmadega - näiteks pankadega - sulgenud võimaluse välismaalt nende telefoninumbreid kasutades kõnesid teha," rääkis Fortele Telia pressiesindaja Raigo Neudorf.

See tähendab, et pätid ei saa enam valida Eesti klientidele helistamiseks näiteks Eesti pankade tuntud üldnumbreid, küll aga on nad läinud seda teed, et kuvavad küll sama numbrit, aga suunakood ees on näiteks Saksa oma.

Teiseks sellest, kuhu raha kantakse. Valge pangandus peaks ja võiks ju olla nii läbipaistev ja reguleeritud teenus, et mis iganes summa liikumisel on alati teada nii saatva kui vastuvõtva konto omanik. Miks muidu kelmid sularaha, virtuaalvääringuid ehk krüptorahasid või tumeveebi kanaleid kasutavad.

Aga ka siin on suutnud kelmid ära kasutada kõikvõimalikke uue aja finantsvaldkonna moeteenuseid. Antud petuskeemi puhul politsei andmetel ühte Eesti makseasutust (kõigi Eesti makseasutuste pakkujate nimed on siin).

„Täheldasime hiljuti, et kelmid kasutasid inimestelt välja petetud raha liigutamiseks kontosid ühes Eesti makseasutuses. See oli nii-öelda ajutine koht raha hoidmiseks ja sealt saadeti summad juba edasi välismaale," rääkis keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juht Toomas Plaado.

Nende kontode omanikud on politseile teada, kinnitab Plaado. Võiks ju olla selge liin kurjategijateni. Aga. Enamasti on siiski tegemist tankistide nimele registreeritud kontodega, kellel puudub igasugune muu seos Eestiga, kui et neil on see konto (mäletate, Eesti nö tavapangad keelduvad isegi taustakontrolli läbinud e-residentidele pangakontosid avamast, kuna neil puuduvat piisav seos Eestiga, samas võimaldatakse sellele rahapesuvastasest võitlusest tulenevale nõudele niisiis vilistada maksteenuste pakkujatel).

„Kelmid leiavad nö teenusepakkuja, kes selle raha nendeni viib," ütles politseiametnik.

Lisaks selle, et kasutati eelviidatud maksevahendajat, luuakse tankistidele ka kõige tavalisemaid pangakontosid või üritatakse selle raha eest koheselt ka krüptovaluutat osta - mis pakub omakorda täiendava anonüümsuse.

Ühelt selliselt Eesti makseteenuste pakkujalt õnnestus klientidel siiski 34 000 eurot tagasi saada, kuna tehingud õnnestus kinni pidada. Aga see on vaid umbes 5 protsenti kogu varastatud summast. Valdav osa summadest on jäägitult ja jäljetult kadunud.

Kolmandaks kelmide kinnipidamisest. On nad juba varsti juba pea aasta tegutsenud ja seejuures üha kasvava hooga. Kuna otsitakse vene ohvreid ja räägitakse vene keeles, siis võiks see riikide osas anda vihjeid. Forte küsimus politseile on lihtne: kas mõni kelm on tuvastatud ja kinni peetud või vähemalt kindlaks tehtud, mis riigis nad peamiselt tegutsevad?

Toomas Plaado selgitab, et skeemil on kaks peamist tahku, mille suunal politsei töötab.

„Esiteks inimesed, kes neid helistamiskelmusi organiseerivad ja läbi viivad. Teiseks kontod, mille kaudu rahasid liigutatakse. Meile on teada arvatav isikute ring, kes on nende kelmustega seotud," ütles ta. „Need inimesed asuvad välismaal."

Mis riigist need tuvastatud kurjategijad on, seda Plaado „menetluse huvides ei saa praegu täpsemalt avada".

Seega ei saa rääkida veel sellest, et mõni kelmuse toimepanija oleks kinni peetud.

Suurem osa ligi 120 ohvrist on pärit aga Harjumaalt ja Ida-Virumaalt, kõik nad kasutavad Smart-ID'd ja kõik nad on olnud valmis sisestama oma telefonis kelmide käsu peale selle teenuse PIN-koode.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid