Kehtiv liiklusseadus näeb ette, et lühimenetluse raames määratakse sellise kiiruseületamise korral trahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud suurimat sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3.

Selleks, et võimaldada väiksemate liiklusrikkumiste korral mõjutada isikut peale rahalise trahvi ka muul viisil ja panna isik oma tegevuse üle järele mõtlema, nähaksegi seadusemuudatusega ette alternatiivne mõjutusmeede nimega rahunemispeatus.

Õiguskomisjoni algatatud seadusemuudatuse kohaselt on rahunemispeatuse määramine politsei õigus - menetleja võib, aga ei pea asendama trahvi rahunemispeatusega. Viimase korral peab sõiduki juht koos sõidukiga viibima rikkumise järel 45 minutit politsei määratud asukohas.

Rahunemispeatuse kui mõjutusvahendi väljatöötamiseks koguti sisendit ka Eesti autojuhtidelt. Selleks viidi läbi süvaintervjuud 15 autojuhiga ja korraldati küsitlusuuring 392 vastanuga. Autojuhtidelt kogutud sisendi põhjal sai selgeks, et rahunemispeatuse optimaalne ajaline pikkus peaks jääma vahemikku 45-60 minutit - see on piisavalt pikk aeg, et ennetada "kaotatud aja tagasi sõitmist" ja mitte liiga lühike, et näida "kerge pääsemisena".

Rahunemispeatust katsetati kahel korral Tallinn-Rapla-Türi maanteel Tallinna suunal sügisel 2019. Mõlemal korral kestis katse 3 tundi. Selle aja jooksul võimaldati rahunemispeatuse valikut 28 kiirust ületanud autojuhile. Neist 16 valisid rahunemise ja 12 valisid rahatrahvi.

Kõigi 28 autojuhi sõidukiirust mõõdeti varjatult ka kahes punktis (3 km ja 9 km) peale rahunemispeatusest lahkumist. Kiirust ületasid vaid kaks autojuhti - üks neist oli valinud rahatrahvi, üks oli valinud rahunemise - ülejäänud 26 autojuhti kiirust ei ületanud. Sellest järeldati, et esmased väikeses mahus tehtud katsed näitavad võimalikku lühiajalist positiivset mõju liikluskäitumisele.

Riigikogu ei välista, et sarnaseid alternatiivseid mõjutusmeetodeid leiutatakse ka teiste väiksemate rikkumiste tarvis.

"Mõjutusmeetme määramise õigus võimaldab kohtuvälisel menetlejal hinnata, kas rikkumiselt tabatud isikut mõjutaks edaspidi õiguskuulekalt käituma mõjutustrahv või alternatiivne mõjutusmeede," seisab seaduse seletuskirjas.