Läänemaal tappis merikotka pojad agressiivne linnugripp

Mõne päeva eest tekitas nii Eesti kui välismaa loodusehuvilistes palju emotsioone Matsalu rahvuspargis pesitsenud merikotka poegade hukkumine, Eesti Maaülikoolis tehtud lahkamine tuvastas, et kotkapojad hukkusid lindude gripi agressiivse tüve H5N1 tagajärjel.

Surma põhjuse kindlaks teinud loomaarst Madis Leivitsa sõnul olid kotkapojad nakatunud agressiivse linnugripi tüvega, mida pole varem Eestis varem kohatud.

H5N1 on ülimalt nakkav ja ohtlik lindude gripi tüvi, mille kohta on teada, et see on nakatanud ka imetajaid, sealhulgas inimesi.

Kotkatibud olid koorunud 28. ja 30. aprillil. Viimasel nädalal tabas pesa aga õnnetus: linnupojad jäid ühtäkki jõuetuks ja surid järjestikustel päevadel, olles umbes kahe nädala vanused.

MTÜ Kotkaklubi, maaülikool ja keskkonnaamet koordineerisid hukkunud linnupoegade ning saagijäänuste korje pesast ning transpordi Tartusse EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti.

Loomaarst Leivitsa kinnitusel paistis esmasel ülevaatusel suuremal pojal (EE1) noka vahel ja kurgus üsna suur räppetomp (seedumatud toiduga alla neelatud osised oksendatakse tavapäraselt välja). Peamiselt heinast koosnev tomp oli ka väiksema kotkatibu (EE2) pugus. Kas see on normaalne, seda me veel hetkel ei tea, tõdes Leivits.

Lahang tuvastas, et enamik kudesid hukkunute kehades olid muutustega. Elundid olid pudedad ja ebanormaalselt värvunud. Leida võis ka verevalumeid erinevatest kudedest ning kopsud olid täitunud limas-verise vahutava vedelikuga.

Esmased proovid andsid positiivse tulemuse A perekonna gripiviirusele. Leiu kinnitamiseks ja tüpiseerimiseks saadeti proov kopsudest veterinaar- ja toidulaboratooriumi, kus leidis kinnitust linnugripi H5N1 viirus.

Pessa jõudis haigus tõenäoliselt veelindudega, keda kotkad kasutasid toiduks.

„Veelinnud on ka gripi looduslikuks reservuaariks," märkis Leivits ja kinnitas, et tegemist on looduse loomuliku protsessiga ning ka haigused on osa loodusest. „Antud gripi tüve pole varem Eestis kohatud, mis ei tähenda, et seda pole meie looduses varem esinenud."

Ta avaldas lootust, et vanalinnud, kes sõid kotkatibudega sama toitu, suudavad haiguse läbi põdeda ning saavad järgmisel aastal uuesti pesa punuda ja pojad üles kasvatada.

Lindude gripp H5N1 on oluline ka inimtervishoiu vaates. Nimelt on viirusel võime kiirelt levida ja kohaneda, ületades liikidevahelisi barjääre, sh on ta tabandanud inimesi ja teisi imetajaid. „Antud leid manitseb meid ettevaatusele ning asjaolule, et oskamatu sekkumine võib ohustada meie endi tervist."

Haiguste levimisel oluline roll just inimesel läbi oma tegevuste keskkonnas, seda otseselt viiruseid transportides või elukeskkonna muutmisel, mille tulemusena levivad haigustekitajad edukamalt või on pärsitud loomade vastupanuvõime.