108 kosmilist minutit: kuidas esimene inimene läbi raskuste ilmaruumi jõudis

Juri Gagarin lahkus 1961. aastal ajaloo esimese inimesena Maa atmosfäärist. Kiirusega 27 000 km/h kihutas 27aastane kosmonaut ümber maakera ja Nõukogude Liit saatis esimesi võidukaid uudistelegramme.

Kosmosekapsli lühike lend ei möödunud ärevate hetkedeta, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Rahulikku Saratovi öösse lõikub telefonitirin. Kindralpolkovnik Andrei Stutšenko avab silmad ning kobab unisena toru järele. Ta on aga paugupealt ärkvel, kui kuuleb telefonist autoriteetset madalat häält. See on tema ülemus Kremlist. Stutšen­kov taipab kohe, et käsil on midagi tõeliselt ebaharilikku.

„Veidikese aja pärast lendab üks mees kosmosesse,“ kõneldakse telefonist. „Hiljem maandub kosmonaut teie piirkonnas. Hoolitse­ge tema turvalise äratoomise ja vastu­võtu eest. Te vastutate ülesande eest oma peaga.“

Peagi on koitmas 1961. aasta aprillipäev. Kindralpolkovnik kargab voodist välja ja otsib jalamaid välja piirkonna kaardi. Ta jagab ümbruskonna kaardil pliiatsi ja joonlauaga korralikult nelinurkadeks ning saadab igale neist väeüksuse. „Hoidke pilk kõrgustes ja pidage silmas kõike ebaharilikku,“ annab Stutšenko telefonitsi käsu. Siis lisab ta peaaegu kuuldamatult: „Üks mees sajab taevast alla.“

Kindralpolkovniku alluvad ei tea, et mees, keda nad kõrgustest ootavad on kosmo­naut Juri Gagarin, kes pistab parasjagu rinda probleemidega, mis ähvardavad muuta Nõukogude Liidu kosmosetriumfi korralikuks fiaskoks.

Smolenski oblastist pärit Juri Gagarini vanemad olid nõukogude kolhoosnikud: isa puusepp, ema töötas karjafarmis. 1934. aastal sündinud poiss kasvas üles Teise maailmasõja ajal.

Juba lapsest saati huvitasid teda kõikvõimalikud lennumasinad ning see huvi sai iseäranis suure hoo, kui sõja ajal kukkus kodukülla Klušinosse alla Jakovlevi hävituslennuk.

16aastasena kolis Juri kodust ära ja tast sai õpipoiss ühes Moskva-lähedases terasetehases, ühtlasi läks ta töölistele mõeldud õhtukooli, sest sõja tõttu oli ta haridustee olnud üsna katkendlik.

Aasta hiljem lõpetas ta seitsmenda klassi ja sai ka metallitöölise kiitusega kutsetunnistuse. Kuna ta oli tubli olnud, suunati ta edasi Saratovi tööstus­tehnikakooli, aga paraku mitte lennukite, vaid hoopis traktorite ehitust õppima.

Mõni tund pärast seda, kui Gagarin oli Saratovis rongilt maha astunud, märkas ta ühel uksel aeroklubi silti. „Sinna liikmeks saada – see oleks vast midagi, sõbrad!“ hüüatas ta oma kolmele koolivennale, kellega koos õppima tuldi.

Nood ainult naersid, ent paar päeva hiljem oli lennundusklubi Gagarini taotluse juba aktsepteerinud.

Klubisse jõudis Gagarin siiski esimest korda alles mitme nädala pärast, sest traktori­õppe programm ei andnud uutele õpilastele kuigi palju vaba aega.

Olles lõpuks lennuväljal, libistas ta aukartlikult pilgu üle väikese Jak-18 treeningu­lennuki ning oli sellest nii sisse võetud, et ei märganudki instruktor Dmitri Martjanovit lähenemas.

Loe Juri Gagarini kosmoselennust lähemalt mai Imelisest Teadusest!