Kapten on tehisintellekt. Maailma kõrgeimatasemeline droonalus juhatab sisse odavamate ja turvalisemate merereiside ajastu, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kui Mayflower alustab oma sõitu üle Atlandi ookeani, siis seisavad kail sajad inimesed, kes laevale järele lehvitavad. Pardalt aga ei lehvita neile vastu keegi.

Laeval ei ole ühtki madrust, kes pisar silmanurgas, eesseisva pika teekonna ja lähedastest lahusoleku pärast kurvastada võiks, ega ka tüürimeest, kes rooli pööraks. Pole isegi kaptenit, kes kurssi määraks. Mayflower on tulevikulaev. Selle pardal pole inimesi.

See isejuhtiv alus (ingl Mayflower Autonomous Ship, MAS) on maailma üks kõrgtehnoloogilisemaid laevu. Tänavu kevadel alustab see 5800 kilomeetri pikkust sõitu Inglismaalt Plymouthist üle Atlandi ookeani põhjaosa ohtlike vete, kuni jõuab USA rannikule.

Imelise Teaduse trükkimineku ajal oli teada, et laeva start peaks olema millalgi mais. Retke eesmärk on anda teadlastele uut teavet ookeani kohta ning ühtlasi aidata tuleviku laevaliiklust turvalise­maks ja odavamaks teha.

Mayflower võib tunduda täisautomaatsele ja ülimoodsale alusele kummaline nime­valik, ent sel on selge põhjus.

Alus on ristitud samanimelise purjeka järgi, mille pardal puritaanid, kelle tõekspidamised riigikiriku omadega kokku ei sobinud, 1620. aasta sügisel Inglismaa sadama­linnast Plymouthist Ameerika poole teele asusid.

Tõlgituna tähendab Mayflower harilikku viirpuud, mis oli 17. sajandil Inglismaal populaarne taim. Väljarändajad randusid tänase USA Massachusettsi osariigi rannikul ja seadsid seal end sisse piirkonnas, mille oli mõni aasta varem ka üks teine maadeavastaja kokkusattumusena Plymouthiks ristinud.

Kahe Plymouthi vaheline marsruut ei ole mehitamata laeva jaoks lihtne. Põhja-Atlandi ilmastikuolud on keerulised ning veeteed raskesti läbitavad aasta ringi.

Seal mõõdetakse lainete kõrgust poidele paigaldatud mõõteseadmetega, millega hinnatakse lainete kõrgust harjalt kuni sellele järgneva oruni, ja nii on selles piirkonnas registreeritud ka paarikümne meetri kõrguseid laineid. Põhja-Atlandil liigub ka palju kaubalaevu ning tihe liiklus teeb uuele Mayflowe­rile navigeerimise keeruliseks.

Loe Mayfloweri reisi kohta lähemalt mai Imelisest Teadusest!

Vaata ka isesõitvast Mayflowerist videot:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid