Inimesed, kellel pole spetsiaalset kaamerat, ei pruugi kunagi märgata, et meie Kuu taga lehvib pikk, inimsilmale nähtamatu osakestevoog — täpselt nagu komeetide ehk sabaga tähtede taga. See riivab vahel ka Maad.
Kuu saba on teadlastele huvi pakkunud alates selle avastamisest 1990. aastate lõpul. Nüüd usuvad nad, et teavad viimaks, kust see pärit on.
Osakestevoog paistab olevat tekkinud meteoori- ja asteroiditabamuste tagajärjel ning kujutab endast sädelevat meeldetuletust, et Maa looduslik kaaslane on märksa dünaamilisem kui mõni surnud igav kivikamakas, mis sihitult läbi kosmose triivib.
Saba koosneb naatriumiosakestest, mille sagedased kokkupõrked taevakividega on Kuu pinnalt üles paisanud ja mille Päikeselt pärinevad footonid on laadinud energiaga. Kuu saba triivib selle taga orbiidil ümber Päikese, mitte ümber Maa, mistõttu Maalt vaadates paistab see sirgjoonena.
See tähendab ka, et vahel satume me Kuult lähtuva osakestevoo teele. Maa gravitatsioon koondab selle peeneks kiireks, mis mähib end ümber meie planeedi ja jätkab seejärel teekonda Maa taga.
Teadusajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets ilmunud Bostoni ülikooli füüsikute uurimuse juhtiv autor Jeffrey Baumgardner tunnistab, et tõenäoliselt pole avastusel olulisi praktilisi järelmeid.
Siiski on tore teada, et meie kosmilises naabruskonnas, otse meie nina all on juba väga ammusest ajast leidnud aset sädelev, ehkki peaaegu nähtamatu taevane vaatemäng.
