Selles, et sõidujagamisteenuseid arendavad tehnoloogiafirmad ei suuda kasumisse tulla ja kulutavad selle asemel miljardeid investorite raha, pole midagi uut.
Ameeriklaste 2009. aasta märtsis tegevust alustanud Uber on selles aga alati eriliselt silma torganud. Näiteks kaotas firma mullu 6,77 miljardit USA dollarit, tunamullu aga 8,51 miljardit dollarit. Nende endi arvestuste järgi aga oli mainitud aastate kahjum vastavalt 2,73 ja 2,53 miljardit.
Kuhu need miljardid kaovad? Tundub, et vähemalt osaliselt maksuoptimeerimisse, mida on nimetatud ka Hollywoodi raamatupidamiseks – nähtus, kus vägagi edukad kassafilmid jäävad paberil huvitaval kombel "miinusesse", kui uskuda BusinessInsideri artiklit.
Äride maksustamisele keskenduv rahvusvaheline uuringukeskus CICTAR – Center for International Corporate Tax Accountability and Research – kinnitab, et Uber kasutas 2019. aastal raha peitmiseks keerulist skeemi, mis hõlmas 50 Hollandi riiulifirma kasutamist.
Uber väitis, et nende ülemaailmne tegevuskulu 2019. aastal jäi 4,5 miljardi USA dollariga miinusesse (siia pole samas arvatud USAd ja Hiinat. CICTARi kinnitusel kogus Uber aga hoopis 5,8 miljardit dollarit tegevustulu.
Uber kolis mainitud aastal oma nn intellektuaalse omandi Bermudalt Hollandisse, mida vahendas 16 miljardi dollari suurune "laen" ühelt oma Singapuri lisaettevõttelt. Viimasele kuulub aga üks Uberi Hollandi riiulifirma. See manööver kindlustab Uberile järgmiseks kaheks aastakümneks igal aastal umbes miljardi dollari suuruse maksuvabastuse.
Näiteid Uberi oskuslikust maksuoptimeerimisest toob BusinessInsideri artikkel veel:
- Uberi Hollandi tütarettevõtted pole kohustuslikke majandusaruandeid esitanud
- Indias tasus Uber rahvusvahelistele firmadele seatud 6% maksust ainult vähem kui kolmandiku
- Austraalias õnnestus Uberil oma maksukoormast 39 miljonit kohalikku dollarit vähem anda
Indial on firmade maksuraha koroonapandeemiaga võitlemiseks hädasti vaja, Uberi-sugused firmad saavad aga võitluses aitamisest hoiduda maksuvältimisskeemide abil, ütleb CICTARi peaanalüütik Jason Ward.
Selles loos pole iseenesest muidugi palju üllatavat. Elu näitab, et kui inimestel tekib võimalus mingi nipiga vähem makse maksta, siis paljud seda ka kasutavad. Sama firmade kohta, sest eks needki koosnevad inimestest.
Tänapäeval on maksuoptimeerimise vallas kujunenud andekateks just tehnoloogiafirmad. Tihti õnnestub neil tekkinud supist kõrvetamata pääseda, kui meenutada hiljutisi Amazoni ja Apple'i näiteid. Aga tundub, et Uberil ei õnnestunud seekord varju jääda.