Ameerika Ühendriikides California osariigis asuv Sonoma ringrada on “kodurajaks” ka Ethan Shippertile, kelle firma seal muuhulgas klassikalisi võidusõidumasinaid hooldab, üritusteks ette valmistab ja testib. Ühe säärase testi käigus sai ta teada, miks võiks telefoni kiirelt sõites siiski välja lülitada.

Parasjagu oli käsil 1975. aastast pärit Shadow DN5 F1 auto rajal testimine, kui ta tundis telefoni taskus värisemas. “Telefon on mul peaaegu alati kaasas, et vajadusel mehaanikutega suhelda. Kui rajal ilmneb millegi järele vajadus, saan ma neile ette teada anda, et nad selle garaažis valmis paneksid, nii hoiame väärtuslikku aega kokku,” seletas Shippert.

“Lisaks annab see neile meelerahu, kui ma järjekordse hindamatu võistlusmasinaga, mis teeb oma esimesi kiiremaid tiire pärast pronksiaja lõppu, neist mööda ei tuhise,” lisas ta.

Sel korral taskus eriti järjekindlalt värisenud telefoni pidas Shippert mõneks kärsituks kliendiks. Tagasi boksialasse jõudes ootas teda aga viisakas häälsõnum häirekeskuse dispetšerilt, et ta neile teada annaks, et temaga on kõik korras. Nimelt oli taskus olnud telefon korduvalt hädaabisse helistanud ning neile Shipperti selja taga paiknenud Cosworthi 500-hobujõulise DFV V8 muusikat mänginud.

Tagasi helistades ütles dispetšer, et lisaks mootorimüra kuulmisele nägi ta nii mehe asukohta Sonoma ringrajal kui ka seda, et ta liigub vahepeal 200 km/h. “Sellest tulenevalt järeldasime loomulikult, et teiega on kõik korras, kuid tahtsime igaks juhuks veenduda.”

Seega väike universaalne tarkusetera rajahuntidele. Kui rajal peaks juhtuma õnnetus, on personal selleks kohapeal olemas. Lisaks on enamuse suuremate ringradade kõik kurvid varustatud turvakaameratega, seega õnnetus või tehniline rike märkamata ei jää.

Niisiis, kui kardate oma G-jõudude poolt ringi paisatud tagumiku toel päästeteenistuse dispetšeritele tööd juurde teha, võite vabalt rajale sõitma minnes oma telefoni välja lülitada – või selle vähemalt kindalaekasse või armatuurlauale telefonihoidikusse panna.