Inimkond ei saa enam loota, et "Maa kopsudeks" nimetatud, Amazonase jõgikonnas kasvav mets aitab meie tekitatud süsinikuheitmeid neelata ja siduda.

Brasiilia territooriumil paiknev osa Amazonase vihmametsast paiskas nimelt viimase kümnendi vältel atmosfääri 20% rohkem süsinikdioksiidi, kui endasse neelas.

Aastatel 2010–2019 eritas Amazonase jõgikond metsaalade põletamise või hävitamise tõttu 16,6 miljardit tonni süsinikdioksiidi, neelas ja talletas aga vaid 13,9 miljardit tonni, nendivad uurijad teadusajakirjas Nature Climate Change ilmunud aruandes.

"See oli meie jaoks mõneti ootuspärane, kuid siiski on meil nüüd esimest korda kindlad andmed selle kohta, et Brasiilia Amazonas on "ümber lülitunud" ja muutunud süsinikureostuse allikaks. Seda, millal taoline muutus võib kujuneda pöördumatuks, me ei tea,” tunnistas uurimuse kaasautor, Prantsusmaa riikliku põllumajandusuuringute instituudi INRA teadlane Pierre Wigneron.

Uurimus näitas ka, et (tulekahjude ja lageraie põhjustatud) metsatustamine 2019. aastal kasvas nii eelneva kui ka üle-eelmise aastaga võrreldes ligi neli korda — ühest miljonist hektarist 3,9 miljoni hektarini.

"Pärast valitsusevahetust 2019. aastal kahanes keskkonnakaitsemeetmete ellurakendamise tempo Brasiilias järsult," rõhutas INRA pressiteates.

Ülemaailmses pingutuses vähendada CO2 emissioone, mille hulk 2019. aastal ületas 40 miljardit tonni, on maismaa-ökosüsteemid olnud inimkonnale ülioluline liitlane.

Viimase poolsajandi jooksul on taimestik ja pinnas endasse pidevalt neelanud u 30% süsinikuemissioonidest (hoolimata asjaolust, et heitmete hulk kasvas samal ajal 50%). Samuti on abi olnud ookeanidest, mis kätkevad endasse rohkem kui 20% CO2-heitmeid.

Amazonase jõgikonnas kasvab umbes pool kõigist maailma troopilistest vihmametsadest. Kui see piirkond muutub kokkuvõttes pigem CO2 tekitajaks kui sidujaks, kujuneb kliimakriisile lahenduste leidmine oluliselt keerulisemaks.

Aruande koostanud teadlaste rahvusvaheline töörühm näitas Oklahoma ülikoolis välja töötatud satelliitandmete analüüsimise uudsete meetodite abil ka esmakordselt, et metsade rikkumine kujutab endast märkimisväärsemat planeeti soojendavate CO2-heitmete allikat kui lausmetsatustamine.

Sama kümneaastase perioodi vältel tekitas metsade rikkumine — mida põhjustavad elupaikade killustamine, valikraie või tulekahjud, mis küll kahjustavad, aga ei hävita puid — kolm korda rohkem heitmeid kui metsade täielik hävitamine.