Sukeldujad leidsid järve põhjast 3000 aastat vana pronksiaegse küla

Eelajaloolise vaiadele rajatud maja (ingl pile dwelling) jäänused annavad mõista, et inimesed elasid Vierwaldstättersee järve kaldal vähemalt 2000 aastat seniarvatust varem, juba 1000. aasta paiku e.m.a.

Ehkki uurijad on juba ammu otsinud tõendeid Šveitsis asuva Luzerni regiooni varajase asustamise kohta, varjas paks mudakiht päris viimase ajani ühe sellise küla jäänuseid.

Vierwaldstättersee järve torujuhtme ehitamine andis allvee-arheoloogidele võimaluse uurida järve põhja vahetult. Esimene sukeldumisretk toimus 2019. aasta detsembris; uurimine päädis tänavu veebruaris.

Teadlaste töörühm avastas kolme-nelja meetri sügavuselt järvemudast umbes 30 puitvaia (millele olid eeldatavasti rajatud hooned) ja viis keraamilist fragmenti.

Leidude vanuseks tuvastati radiosüsiniku-analüüsiga u 3000 aastat. Toona, u aastal 1000 e.m.a., oli järve veetase keskeltläbi viis meetrit praegusest madalam. Need tingimused tekitasid järvenõo ümber täiusliku, lihtsalt ligipääsetava paiga asula rajamiseks.

Tõenäoliselt võib lähikonnas leiduda veel vee alla jäänud asulaid, kuid uurimistöö jätkamiseks vajab töörühm täiendavat rahastust.

Vierwaldstättersee järve pindala on 114 ruutkilomeetrit, suurim sügavus ligi 435 meetrit. Luzerni linn asutati 800 aastat tagasi. Varasema asustuse kohta arheoloogilised tõendid tänini praktiliselt puudusid.

Vierwaldstättersee järve veetase kerkis vee alla jäänud küla kõrgaja järgsete aastatuhandete jooksul märkimisväärselt, kuna ilmastikutingimustest johtuva klibu ja purdmaterjali kuhjumise mõjusid võimendasid elanike rajatud vesiveskid ja muud hooned. Tõenäoliselt saavutas järv oma praeguse veetaseme millalgi 15. sajandil.