Surma mõistetakse India kultuuris põhimõtteliselt teisiti kui Euroopas. Läänemaailmas on suhtumine surma kätkenud alati vastikust, hirmu ja mõnikord paanikat. Samas Indias on traditsiooniliselt nähtud surmas lihtsalt hinge üleminekut reaalsuse ühelt tasandilt teisele olemustasandile. Iga surivoodil hindu loodab, et tema uus elu saab olema parem. Kas see aga tähendab, et indialased ei näe nende riiki tabanud pandeemias nii suurt häda kui lääne inimesed?

Tänapäeval on poliitiliselt korrektne rääkida, et inimelu on hindamatu ja tegemist on universaalse väärtusega. Reaalsuses näeme, et inimelu hinnatakse erinevates kultuurides erinevalt. Milline on inimelu hind India kultuuris?

Kui võtta iga konkreetse indiviidi seisukohalt, siis ma arvan, et palju erinevusi pole kas eestlane, venelane, ameeriklane või indialane- kõik tahavad elada ja terved olla.