Teadlased: koroona kohta levitatav väärinfo kahjustab otseselt inimeste tervist ja vara

Käsikäes uue koroonaviiruse puhanguga hakkas maailmas levima temaatiline valeinfo, mis ärgitas teadlasi uurima libauudiste vormi ja suhtluskanaleid. Rahvusvaheline uurimisrühm eesotsas Tartu ülikooli teadlastega keskendus aga valeinfo mõjule ning tuvastas vähemalt kuus viisi, kuidas see kahjustab inimeste füüsilist, vaimset ja materiaalset heaolu.

Teadlased analüüsisid ligi sada väärinfo levikuga seotud juhtumit, mis leidsid aset 2020. aasta märtsist maini kuues Euroopa riigis – Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Soomes, Leedus ja Eestis. Eri riikides levinud lugude kogumine aitab mõista, kui ohtralt tekib pandeemia ajal erinevaid viiruse teemalisi uskumusi ning tõstab esile, miks on oluline järgida teadlaste ja arstide nõuandeid.

Suurima mõjuna tõid teadlased välja selle, et valeinfo vähendab usku viiruse leviku takistamise võimalustesse ning tekitab väärarusaamu viirusega nakatumise kohta. Lisaks suureneb valeinfo mõjul ebatõhusate või lausa kahjulike ravivõtete populaarsus.

Teadustööst nähtub, et valeinfo mõju ei piirdu vaid terviseriskidega – kriisiajal sagenenud pettused, millega varastatakse inimeste identiteet või petetakse välja nende säästud, võivad ohtu seada ka inimese vara.

Valeinfo vähendab usku viiruse leviku takistamise võimalusse

Pandeemia alguskuudel levisid hoogsalt lood nii kaitsemaskide mõttetusest kui ka nende kahjulikkusest. Sotsiaalmeedia kasutajad kommenteerisid ja edastasid aktiivselt maskivastaste postitusi. Selline info üleküllus võis aga julgustada inimesi eirama spetsialistide nõuandeid viiruse leviku ohjeldamiseks (näiteks maski kandmise kohustus avalikes kohtades) ning soodustada viirusega nakatumist.

Lai kõlapind oli ka koroonatestide ja vaktsineerimisega kaasnevate ohtude detailsetel kirjeldustel, näiteks harukordsed nahareaktsioonid. Emotsionaalsete kommentaaride ja aktiivse jagamise abil jäi neist aga mulje kui iseloomulikest haigustunnustest ja inimestes suurenes alusetu hirm. Eksitavad lood ärgitasid ka eirama ametlikke üleskutseid minna testima või vaktsineerima.

Valeinfo soodustab valesid ravivõtteid

Võõra viirusega võitlemise algfaasis levis info, mis ärgitas kasutama raviks ebatõhusaid või lausa kahjulikke aineid. Populaarseks said alternatiivmeditsiini valdkonda kuuluvad raviviisid ja ained, millel puudub teaduslikult tõestatud viirustevastane toime. Aktiivselt levitatud väärinfo hulka kuulusid näiteks väited, et uue viirushaiguse raviks sobib C-vitamiin, taimeteed, naatriumvesinikkarbonaat, probiootikumid. Lisaks levisid soovitused kuristada äädika ja soola seguga ning hingata sisse kuuma õhku. Eestis soovitati näiteks kasutada koroonatõve raviks antibakteriaalset kolloidhõbedat, mille seespidine kasutamine ravi otstarbel on tegelikult Eestis keelatud. Sotsioloogid tõid välja, et eksitav reklaam võib panna pandeemiahirmus inimesi eri aineid ja tooteid vääralt kasutama, pakkudes seeläbi põhjendamatut turvatunnet ja suurendades terviseriske.

Valeinfo tekitas väärarusaamu viirusega nakatumise kohta

Valeuudised levisid nii sotsiaalmeedias kui ka traditsioonilises meedias. Näiteks ajalehes Lõunaeestlane ilmus artikkel Hiina uuringust, mis näitas 0-veregrupiga inimeste väiksemat haigestumise riski. Tulemused ei olnud teaduslikult tõestatud. Seetõttu võib selline uudis panna inimesi alusetult uskuma, et nad on koroonaviiruse suhtes immuunsed.

Veel avaldas Lõunaeestlane artikli, kus kirjutati, et Briti tuntud epidemioloogi hinnangul kestab viiruspuhang kaks kuni kolm nädalat. Tegelikult väitis viidatud artikkel, et Suurbritannia saab viiruse ohjeldamisega hakkama ja epideemia kõrghetk saabub kahe-kolme nädala pärast. Tuntud isikutele ja väljaannetele viitavad uudised tekitavad lugejas alusetut turvatunnet ja võivad panna inimese käituma vähem ettevaatlikult. Nõnda seavad inimesed ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste tervise.

Valeinfo ärgitab andma isiklikku infot võõrastesse kätesse

Valeinfo mõju ei piirdu terviseriskidega. Uurijad leidsid näiteid, kuidas valeinfo tagajärjel võib tekkida kahju mitte ainult inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, vaid ka varale. Ka Eestis hoiatas politsei inimesi petukõnede eest. Näiteks öeldi inimestele, et pensioni kojukanne on viiruse tõttu tühistatud ja helistaja saab aidata juhul, kui inimene avaldab talle panga koodid.

Paljud meist on harjunud, et kõik meedias ilmunud uudised on toimetatud, tõepärased ja usaldusväärsed. Paraku see alati nii ei ole – eriti kriisisituatsioonis, kus infonälg ja -tulv on tavapärasest suuremad, levib valeinfo kulutulena. Infosse tuleb suhtuda kriitiliselt mitte ainult sotsiaalmeedia, vaid ka traditsioonilise meedia puhul.

Teadustöö üks kaasautoritest Sten Torpan rõhutab, et koroonakriisis on ohtlikuim väärinfo, mis ajendab inimesi passiivsusele, pärsib tahet kasutada kaitsevahendeid ning murendab usaldust ametiasutuste vastu. „Inimestele kahjuliku valeinfo uurimise ja sellest tuleneva mõju selgitamisega soovivad uurijad vähendada inimeste isiklikku haavatavust. Lisaks saavad siit kriisihaldajad teada, millega nad kriisiolukorras inimestega suheldes silmitsi seisavad," lisas Torpan.

Ajakirjas Journal of Risk Research ilmunud artikli juhtautorid on ühiskonnateaduste instituudi kaasprofessorid Sten Hansson ja Kati Orru. Uurimus on osa laiemast rahvusvahelisest projektist BuildERS (Building European Communities' Resilience and Social Capital), mille partnerid Eestis on Tartu ülikool, päästeamet ja OÜ Positium.