„Ettevalmistustega, kuidas Vaccineguard'i [mobiilis QR-koodi abil tõendatav vaktsineerimispass - toim] Eestis kasutada, tegeleme juba praegu ning olen kindel, et juuniks on meil lahendused olemas," ütles Andres Sutt Fortele.

Sutt kordas varem öeldut: piirangute leevendamisest vaktsineeritud inimestele, läbipõdenutele ning negatiivse testi andnutele saab rääkida ainult siis, kui vaktsineerimine on kättesaadav kõigile. Samal seisukohal on ka Eesti Etendusasutuste Liidu juht Margus Allikmaa.

Eestis kehtivad veebruari algusest saadik koroonaviiruse vastu vaktsineeritutele eelistus ainult riiki sisenemisel - nad ei pea jääma 10-päevasesse eneseisolatsiooni.

Siseriiklikult on kaalumisel see, kas näiteks toidukohtadel, teatritel ja tavakauplustel ületada täituvuse piiranguid vaktsineeritud inimeste võrra, kui viimastel on ette näidata vastav tõend. Tehniline võimekus on mobiilse digipassi näol on selleks olemas. Täna lubatakse täituvuse piirangute raames inimesi poodidesse, näitustele ja kirikutesse, aga teatritesse, kontserditele ja restoranidesse üldse mitte.

Teadlased üle maailma on kindlad, et viirus suudab elada kolm-neli päeva ka vaktsineeritud inimeste hingamisteedes ja sealt väljahingamisel levida. Vaktsineerimise kaitseb inimesi vaid raske haigestumise eest.

Eesti kasutatavad Pfizeri ja Moderna vaktsiinid on viiruse tava- ja Briti tüve vastu ligi 95-protsendise tõhususega, AstraZeneca ja Jannseni tõhusus jääb 60 protsendi kanti. Kahe viimase puhul on tõhusus viiruse LAV-tüve suhtes aga vaid kuni 10 protsenti.