Valitsus lubab kõigile eestlastele ülikiiret internetti aastaks 2030

IT-minister Andres Sutt saatis eile kooskõlastusringile Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030, mis lubab selleks ajaks ka kõigile Eesti kodudele ja ettevõtetele valguskaablipõhist ülikiiret internetti.

Eesti jääb täna ELi keskmisele kõvasti alla püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest. 2020. aasta seisuga on hinnanguliselt 100 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta.

Arengukava näeb ette, et 40 000 aadressi saab valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu 2023. aasta lõpuks. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 60 000 aadressi. Just neile lubabki valitsus riigi investeeringute abil valguskaabli vedada.

Eesti häda on selles, et Euroopa Liidu rahade eest ehitati küll välja 7000 kilomeetrit interneti baasvõrku, kuid see teenis peamiselt vaid Rootsi-Soome mobiilioperaatorite Telia, Elisa ja Tele2 mobiilimastide ühendamise huve ehk maksis kinni nende investeerimisavajaduse. Püsiühenduste vedamine jäi tagaplaanile ning eriti teravalt on see tunda andnud koroonapandeemiast tingitud kaugtöö ja -õppe vajadusi arvestades.

„Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee," lubab arengukava.