Inimestes usalduse tekitamiseks on petturid loonud õngitsuskirjade saatmiseks ka Eesti notarite nimega meiliaadresse.

Notarite koja hinnangul on meiliaadressides notarite nimesid kasutatud ilmselt selleks, et adressaat saaks näiteks Google-i kaudu veenduda, et sellenimeline notar tõepoolest tegutseb.

Petukirjades on teatatud näiteks pärandusest, mille saamiseks on tarvis teha eelnevalt rahaline ülekanne notaritasu ja riigilõivu eest. Kirjades küsitud summad on reaalsetest seaduses toodud notaritasudest kordades kõrgemad ning samuti pole tegu ka toimingutega, millega üldse kaasneks riigilõivud.

„Petturid on koguni nii jultunud, et ühel juhul soovitas notarina esinev kelm inimesel arve maksmiseks kiirlaenupakkujalt raha laenata. Me oleme hiljuti näinud võltsitud kirju välismaa „notaritelt", kuid olukorda, kus selliselt kuritarvitatakse reaalselt Eestis tegutseva notari nime, pole ette tulnud," nentis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

Notarite koda rõhutab, et kui inimene ei ole ise notari juures käinud ega ühegi notariaalse toimingu tegemist notariga eelnevalt kokku leppinud, siis ei esitata ka arvet. Ootamatute meilide saamisel tuleks enne igasuguste ülekannete tegemist küsida kinnitust notaribüroost.

Kõigi Eesti notarite ametlikud kontaktid leiab Notarite Koja kodulehelt https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri.

Õngitsuskirjadest on soovitav informeerida politseid või veebikonstaablit.