Hiljuti otsustasid teadlased selle väga hästi säilinud rabalaiba põhjalikumalt luubi alla võtta, et välja selgitada tema elu ja surmaga seotud asjaolud, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Kui polnuks taani talunaist Grethe Højgaardi, siis tõenäoliselt ei oleks Tollundi mees meie jaoks praegu nii hästi säilinud.
Talunaine oli koos oma mehe, poja ja tütremehega 1950. aastal rabas turvast lõikamas, kui väimees sattus millelegi, mida pidas puujuureks.
Paar päeva varem olid nad sealtsamast leidnud puidust voolitud tööriista (hilisem uurimine näitas, et tegemist oli rauaaja turbalabidaga) ning seepärast hüüdis Grete väimehele: „Ettevaatust! See võib olla oluline!“
Mehed katkestasid töö ja Grete hüppas kaevatavasse kraavi ning torkas käed märga turbasse, kus talle jäi midagi näppu. Ta tõmbas selle välja ja üritas seda turbast puhtaks pühkida. Kui aga mõni hetk hiljem ilmus välja mehe nägu, siis mõistis naine, et tema sõrm oli lipsanud Tollundi mehe peakatte alla.
Pere lõpetas kohe kaevamise ja isa saadeti politseinikku kutsuma, sest laip oli nii hästi säilinud, et esialgu arvati tegu olevat hiljutise mõrva ohvriga. Seda muljet võimendas asjaolu, et mehe kaela ümber oli poomisköis.
Kui aga politsei sai teada, kui sügavalt laip leiti, siis mõistis ta, et tegu ei olnud värske mõrvaga, vaid siiski palju vanema dramaatilise sündmusega. Kohale kutsutud muuseumitöötajate ettevaatlik hinnang oli, et surnu oli umbes 2000 aasta vanune.
Leitud rabalaip kapseldati selle ümber olnud turbasse ning saadeti Kopenhaagenisse Taani rahvusmuuseumisse. Rahvusmuuseumi eksperdid võtsid kiiresti vastu otsuse, et rabalaibast ei säilitata rohkemat kui selle pea.
„Rabalaip tervikuna oli üsna morbiidne vaatepilt ja pealegi oli suurem osa kehast niivõrd halvasti säilinud, et seda olnuks väga raske konserveerida,“ kirjutas rahvusmuuseumi vanaaja kogude juht.
Loe aprillikuu Imelisest Ajaloost lähemalt, mida teadlased Tollundi mehe kohta tänaseks välja on uurinud
