Ei mingit üleliigset elektroonikat ega mugavusi – lihtsalt toores, 6,2-liitrise diiselmootori jõud, kirjutab ajakiri Kaitse kodu!
USA armee tahtel kaheksakümnendate esimesel poolel tootmisliinidelt maha veerenud masin ei kohku tagasi millegi ees. Ning häda sellele, mis tahab vastupidist tõestada – rammitakse läbi, sõidetakse üle või rebitakse maa seest välja.
Juba selle jahimeestele, farmeritele ning muudele lühikese jutuga meestele tehtud, kergeveokist välja kasvanud mudeli nimi M1009 kõlab kurjakuulutavalt. Nagu suurekaliibriline, ohtralt surmavat potentsiaali omav relvasüsteem, mille sihipäraseks käsitlemiseks võiks su nimi olla soovitatavalt J. Rambo, kes samal kümnendil higi ja verd valades mehetegusid tegi.
Hummerile toeks
Lükates lahti kapoti, mis on piisavalt suur, et seal piknikku pidada, näeme V8-mootorit kogu oma robustses ilus. Ei mingeid tänapäevastele masinatele iseloomulikke plastkilpe. Ei! Juhtmed, rihmad, filtrid, mutrid ja poldid – kõik on näha, käega katsuda ja võtmega väänata, kui piisavalt mees oled.
Ja väänamist ning nokitsemist on seal 30aastase masina kapoti all omajagu, nagu kasutajakogemused ütlevad.
Töölepingu üles öelnud starterirelee tõttu hävinud starterimootor. Trikitav kahesüsteemne elektrilahendus, mis ühel hetkel salongi ettenähtud 12 voldi asemel kapoti alt 24 virutab. Väntvõlli koostekomponentide konflikti tõttu raginal kokku jooksnud mootor. See kõik käib asja juurde ning eristab tõelisi õlinäppe neist teistest.
Lisame siia juurde veel möirgava mootori, mida on salongi täpselt sama kõvasti kuulda kui välja ning imposantse musta tossupilve, mis Chevyt sõites saadab – ning saamegi tõelise ja tõeliste meeste masina.
Ligi kolm tonni kaaluva, peaaegu viis meetrit pika, kaks laia ning teist sama palju kõrge testosteroonist küllastunud metallmonstrumi arendas välja offroader’ite jumal ja vaimne isa Vic Hickey. Sama mees, kelle käe all ja näpunäidete järgi valmis lisaks teistele mudaradade valitsejatele teine legendaarne sõjamonstrum Humvee.
Ning kallimate, veel jõulisemate ning seega ka suuremate ülalpidamiskuludega Hummerite toetuseks saigi USA armee tellimusel M1009 ning selle erinevad lahendused konstrueeritud. On kahe uksega masinaid, on nelja uksega, on kastiga versioonid. Isegi tuletõrje- ja ambulantsiversioon.
Lahinguväljal testitud
Ringiga jõudsid need 1990. aastatel meie riigikaitsjate masinaparkigi. Tänaseks on kaitsevägi need küll erru saatnud. Ent Kaitseliidus teenivad masinad auga edasi ning täidavad endale jõukohaseid ja sobivaid ülesandeid.
Ja nagu öeldud, jõudu neil jagub. Ehkki jah, nagu selgus operatsioonil Kõrbetorm, ei küündinud M1009 sooritusvõime, olgugi et see polnud mõeldud mitte rindemasinaks, vaid pigem toetusmasinaks, siiski loodetud tasemele. Mistõttu tõmmatigi nende tootmine koomale, kuni lõpetati viimaks täiesti.
See väike teenistuslik tagasilöök ei tee M1009-st aga sugugi mitte vähem masinat. Ja ehkki nende tootmine on lõpetatud, ei kao need legendaarsed elukad kunagi päriselt. Või nagu ütles Rambo: "Ma võitlen, et hoida mälestus neist igavesti elus."
Tehnilised andmed
- Mootor: 6,2 liitrit, V8, diisel
- Võimsus: 155 hobujõudu / 116 kW
- Käigukast: 3+1 käiguline automaat
- Vedu: tagumise silla diferentsiaalilukk automaatne, esimene diferentsiaalilukk manuaalne
- Pikkus: 4,87 m
- Laius: 2,06 m
- Kõrgus: 1,92 m
- Kaal: 2906 kg
- Kandevõime: 545 kg
- Kütus: diisel
- Paagimaht: 102,2 l
- Kütusekulu: 17 l / 100 km
