Inimese organism tegutseb lakkamatult enese elus hoidmisega. Üks elus püsimiseks hädavajalikest protsessidest on rakkude ringlus, s.t surnud rakkude asendamine uutega, et inimene ei pudeneks tükkideks nagu zombi.

Iisraeli teadlaste arvutused näitavad, kui intensiivne see protsess on. Weizmanni teadusinstituudi bioloogide Ron Senderi ja Ron Milo osutusel vahetab inimese keha ööpäevas välja u 330 miljardit rakku, valmistades igas sekundis rohkem kui 3,8 miljonit uut rakku.

Enamik neist on vererakud, millele järgnevad maorakud. Vähem kui kaks protsenti kogutoodangust moodustavad muud rakud.

Levinud müüdi kohaselt vahetab inimkeha kõik oma rakud täielikult välja iga seitsme aasta tagant. Tegelikkus on teistsugune, kuna osa rakkudest elab vaid mõned päevad, mõned, nagu aju neuronid ja silma läätses asuvad rasvarakud, võivad elada aga sama kaua kui inimene ise.

Senderi ja Milo kalkulatsioonid rajanevad „standardsel etalon-inimesel”: 20–30-aastasel tervel meesisikul, kes kaalub 70 kg ja on 170 cm pikk. Rakkude väljavahetamise kiiruste hindamiseks hõlmasid nad arvutustesse kõik rakutüübid, mis moodustavad rohkem kui 0,1% kõigist keharakkudest.

Andmed rakkude eluea kohta koguti olemasolevast kirjandusest, millesse hõlmati vaid sellised teadusuuringud, milles mõõdeti inimkeha rakkude eluiga vahetult. Seejärel tuletati keskmise rakumassi alusel iga rakutüübi üldine rakumass.

Tulemuste alusel arvutati välja, et standardse etalon-inimese organism vahetab rakke välja kiirusega u 80 g (ehk 330 miljardit rakku) päevas.

Uutest rakkudest 86% moodustavad vererakud, peamiselt erütrotsüüdid (punased verelibled, mida esineb inimkehas kõige rohkem) ja neutrofiilid (kõige arvukam rühm valgeid vereliblesid).

12% uutest rakkudest on seedetrakti epiteelkoe rakud, millele lisandub väike kogus (1,1%) naharakke ning veresooni vooderdavaid endoteelkoe rakke ja kopsurakke (kumbagi 0,1%).

Kui võtta kalkulatsioonide aluseks rakkude mass, muutub pilt teistsuguseks. Vererakud moodustavad uute rakkude kogumassist vaid 48,6%, samas kui adipotsüüdid ehk rasvarakud, mille arvukus teiste uute rakkudega võrreldes on kaduvväike, moodustavad tervelt 4% kõikide uute rakkude kogumassist.

Surnud rakud „aetakse maha” (nagu juhtub naha- ja seedekulgla-rakkudega); mõned neist võivad sattuda söödaks parasiitidele või laguneda ja organismis osaliselt taaskasutusse minna.

„Organismi enesevärskendamise teema on tervise säilitamise ja haigustega võitlemise valdkonnas tekitanud palju küsimusi, millele meie analüüs võib aidata leida vastuseid,” kirjutavad uurijad töö kokkuvõttes. „Näiteks, milline on kasvajarakkude vahetumise tempo võrreldes muude rakkude vahetumise tempoga patsiendi organismis? Milline on kasvajate kasvatamise energeetiline ja biosünteetiline lõiv ning kuidas see mõjutab vahetult ressursside jaotamist organismis, nt, kui kasvajarakud hõivavad enda tarbeks ressursse, mis on tegelikult mõeldud kasutamiseks kudede taastamisel?"

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid