Ka paljud autoomanikud on nõus mugavuse, meelelahutuse ja turvalisuse eest juurde maksma. Mitmed autotootjad üritavad leida, kui palju ollakse nõus igakuiselt kulutama ja mille eest.

BMW näiteks on mänginud ideega hakata istmesoojenduse ja kohanduva püsikiirusehoidja kasutamise eest kuutasu võtma, Mercedes-Benz plaanib seda teha oma uue EQS-elektriauto “helimaastikega”. Ford ja Tesla pakuvad juhiabipakette, mis kajastuvad nii auto hinnas (vajalik riist- ja tarkvara) kui kuumakses (aktiveerimine).

See pole ammugi uus idee – General Motors tutvustas juba aastal 1996 kuumaksega paketti OnStar, mis võimaldas auto uksi distantsilt avada-lukustada, parklas auto leidmiseks signaali lasta ning õnnetuse korral ametivõime teavitada.

Järgmine samm on juba õhu teel ehk OTA-tarkvarauuendused. IHS Markit’i uuringu kohaselt on 2025. aastaks 350 miljonit sõidukit OTA-võimekusega ning 2030. aastaks kolmandik. See koos kaardiuuendustega on edasijõudnud juhiabisüsteemidega autode jaoks hädavajalik – ja tootjatele potentsiaalne teenimiskoht.

Võimalike tulevikuteenuste hulka kuulub ka meelelahutuse, näiteks saadete voogedastamine (selleks ajaks autonoomsetesse) autodesse. Praeguseks ebaõnnestunud elektriautofirma Byton teatas 2020. aastal, et nende käive autode müügist saab olema enam-vähem võrdne nendesse autodesse muusika ja videote voogedastamise eest laekuvate maksetega.

General Motors näeb võimalust ka olemasolevatesse sõidukitesse tagantjärele teenuste lisamises – alates 2018 toodetud masinatesse saab näiteks 15 USA dollari eest kuus navigatsioonisüsteemi lisada. Neid sõidukeid on umbes 900 000 ning tehasest seda varianti kaasa ei antud.

Tesla on aga OTA-uuenduse abil Model S sõiduulatust pikendanud – mudeli algusaegadel jagasid nii väikse kui ka suure sõiduulatusega versioon tegelikkuses sama akupakki, kuid tasulise uuendusega sai suurema sõiduulatuse aktiveerida.

Mõned autotootjad aga pakuvad liitumispõhise ja kuumaksega teenusena sõidukit ennast, näiteks Volvo – paketi Care by Volvo kuumakse katab kõik peale kütuse.

Kõige selle valguses on selge, et tulevikus näeme üha enam võimalusi auto tehasest nii-öelda “planguna” välja osta ning siis riburadapidi aktiveerida just neid lisasid, mida vajalikuks peame. Kuna kogu asi on alles lapsekingades, saab näha, mis hinnastamisega toimuma hakkab.

Efektiivsuskalkulatsioonid jäävad iga omaniku enda teha – kas kohe välja osta või igakuiselt maksta?