Värsked andmed Eesti kohta: täielikult vaktsineeritutest satub koroonanakkusega haiglasse vaid 0,03 protsenti
(113)- Lutsar: rasket haigust väldivad kõik vaktsiinid peaaegu sajaprotsendiliselt
Terviseminister Tanel Kiik ütles täna vastuseks Forte küsimusele, et 26. aprilli seisuga on pärast esimest vaktsiinidoosi viirusega nakatunud Eestis umbes 2 protsenti vaktsiini saanutest ja pärast teis doosi 0,46 protsenti.
„Näeme seda, et tuleb ära teha see teine doos - nakatumise tõenäosus väheneb veelgi pärast seda," tõdes minister.
Neid, kes on pärast teist doosi nakatumise tõttu haiglasse sattunud, on niisiis 0,03 protsenti kõigist vaktsineeritutest ehk vaid 34 inimest.
Ravimiamet on andnud värskelt hinnangu, mille kohaselt on AstraZeneca vaktsiini tõhusus koroonaviiruse vastu ligi 60 protsenti, Modernal ja Pfizeril on see ligi 95 protsenti.
Tanel Kiik tuletas meelde, et Eestis on saanud AstraZeneca vaktsiini ühe doosi 120 000 inimest ning teise doosi veel mõnikümmend tuhat inimest. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 317 000 inimesele Seega ei kinnita Eesti päriselulised andmed AstraZeneca väiksemat tõhusust võrreldes teiste vaktsiinidega.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar märkis, et AstraZeneca 60-protsendine ametlik tõhususprotsent ei tähenda, et 40 protsendil nakatumistest ei oleks sellest vaktsiinist kasu - me saame vaktsiine võrrelda siis, kui me saame neid võrrelda koos ühes ja samas katses. Ühtegi vaktsiini teineteise vastu ei ole tema sõnul võrreldud.
Vaktsiinide hindamisel vaadatakse Lutsari sõnul seda, kui palju nakatub vaktsineeritud kontrollgrupis võrreldes vaktsineerimata inimestega.
„60 protsenti näitab seda, kui palju on kontrollgrupis nakatumine väiksem. Aga see sõltub väga palju ka sellest, millal see uuring tehakse. Kui uuring tehakse ajal, kui kogu ühiskonnas on nakatumine väike, siis saadakse ühtmoodi numbrid, ja kui uuring tehakse ajal, mil nakatumine on väga kõrge, siis saadakse teistsugused efektiivsuse näitajad," märkis professor Lutsar.
Tema sõnul on ka vaktsiinitootjate endi mõõdetavad parameetrid erinevad: kes vaatab rakseid juhte, kes vaatab kõiki nakatumisjuhte. On oluline aga jälgida seda, kui head on vaktsiinid raske haiguse jälgimisel.
„Andmeid kliinilistest uuringutest väga palju ei ole, aga raskeid haigusi vältisid kõik vaktsiinid peaaegu sajaprotsendiliselt," ütles ta. „Kui me vaatame seda, mis Inglismaal päriselus on juhtunud: kasutatud on 12-nädalase vahega võrdselt nii Pfizerit kui AstraZenecat ja mingit vahet kahe vaktsiini vahel ei ole - ei haiglasse sattumises ega raske infektsiooni põdemises ega ka kergema infektsiooni põdemises. „
