Vulkaanipurskest tekkis nii vali heli, et see tegi neli tiiru ümber maailma
(12)
India ja Vaikse ookeani vahel asuval Krakatau saarel aset leidnud vulkaanipurske jõud oli nii suur, et see rebis saare lõhki ja paiskas suitsusamba rohkem kui 27 kilomeetri kõrgusele atmosfääri.
Vulkaanist välja pursanud materjal liikus kiirusega rohkem kui 2575 kilomeetrit tunnis — kaks korda kiiremini helikiirusest.
Plahvatus tekitas tsunami, mille lainete kõrgus ületas 30 meetrit. Lained pühkisid merre ja hävitasid 165 rannikuküla ja -asulat. Toona Indoneesiat koloniseerinud hollandlaste hinnangul hukkus selles katastroofis 36 417 inimest, kuid hukkunute tegelik hulk võis olla suurem kui 120 000.
Toona Batavia nime kandnud Jakartas tegutsenud gaasivabriku baromeeter registreeris õhurõhu kõikumisi, mida võinuks teisendada 172 detsibelli tugevuseks heliks. See on nii vali, et kipub juba jääma väljapoole „heli“ definitsiooni. Võrdluseks — inimeste jaoks on helitekkelise valu taluvuspiir 130 detsibelli.
Ümisedes või kõneldes paneme õhumolekule mitu korda sekundis edasi-tagasi võnkuma, ühes piirkonnas õhurõhku veidi langetades ja teisal seda võimendades. Mida valjem on heli, seda jõulisemalt võnguvad molekulid ja seda suuremad on õhurõhu kõikumised.
Heli valjusel on ülempiir. Ühel hetkel paisuvad õhurõhu kõikumised nii suurteks, et madalrõhupiirkondades tekib nullrõhk (vaakum), millest madalamale pole võimalik langeda. Maa atmosfääris levivate helide jaoks paistab see piir asuvat kusagil 194 detsibelli juures. Kui heli sellest valjemaks muutub, ei levi see enam lihtsalt õhus, vaid tõukab õhku endaga koos, tekitades lööklaine.
Krakatau lähistel ületas plahvatuse heli selle piiri oluliselt, tekitades kõrgrõhupurske, mis oli nii tugev, et purustas 40 miili kaugusel paiknenud meremeeste kõrvades trummikiled.
Umbes 4830 kilomeetri kaugusel sündmuspaigast vaibus rõhulaine sedavõrd, et inimkõrv seda enam ei kuulnud, kuid levis siiski edasi, kajades ümber maailma veel neli päeva. Maa atmosfäär „kõlises“ sel ajal nagu kell — inimeste jaoks küll kuuldamatul, kuid instrumentidega tuvastataval määral.
1883. aastal kasutasid paljude maailma linnade ilmajaamad atmosfäärirõhu seiramiseks juba baromeetreid. Viis päeva pärast vulkaanipurset registreerisid ilmajaamad 50 linnas ikka veel seda pretsedenditut rõhukõikumist, mis ilmutas end kellavärgi täpsusega u iga 34 tunni tagant. Umbes nii kaua võtabki aega heli liikumine ümber terve planeedi.
Kokku kaikusid Krakatau purske helilained igas suunas ümber planeedi kolm või neli korda.
