Eriti töine on demineerijatele olnud tänavune aprillikuu, mille jooksul on Lääne-Eesti pommigrupp reageerinud 45-le sündmusele ning kõrvaldanud 182 lõhkekeha või selle osa ja ligi 16 000 padrunit.
Eestimaa peidab endas veel suurtes kogustes plahvatusohtlikku materjali. Lisaks maapõuele on leitud mitme majapidamise koristamise käigus ohtlikke lõhkematerjale, mis tänu leidjate õigele käitumisele on jõudnud demineerijateni.
Kokku on sellel aastal Lääne regioonist leitud 277 lõhkekeha või selle osa ja 42 lõhkekeha-sarnast eset, mis lähemal uurimisel ei osutunud ohtlikuks.
Lääne-Eesti pommigrupi juhi Aivar Posti sõnul on leide ilmunud peamiselt vanadest lahingupaikadest, eelkõige Saaremaalt. „Lisaks Saaremaale on Lääne regioonis tulnud palju leide ka Pärnumaalt, kus oleme käinud 16 korral. Järvamaal on lõhkekehi leitud 11 ja Hiiumaal 10 korral. Kolmandik leidudest on leitud demineerijate endi tubli otsingutöö tulemusel,“ ütles Post.
Lisaks inimeste poolt häirekeskusesse tehtud kutsetele reageerimisele teeb Lääne-Eesti pommigrupp plaanilisi töid. Aprilli ja maikuu jooksul otsivad ja hävitavad demineerimismeeskonnad võimalikult palju plahvatusohtlikku materjali.
Plaaniliste tööde käigus keskendutakse põhiliselt Saaremaal Sõrve piirkonnale, kus sõja ajal toimusid suured lahingud. Lisaks sellele leitakse lõhkematerjale ka hoonete ehituse ja renoveerimise käigus ning põllutöödelt.
Lõhkekeha leidmisel ei tohi seda puudutada ega kuhugi viia, märgista leid ja teavita hädaabinumbril 112 ning anna teada täpne asukoht ning leiu kohta nii palju infot kui võimalik.
Leiu märgistamiseks on erinevaid viise. Üks võimalus on seda teha nutitelefoni abil – tänapäevased mudelid lasevad võtta GPS-koordinaate ja teha distantsilt pilti, et edastada need häirekeskusele.
Lõhkekehale tulevad esimesel võimalusel järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ning teevad kahjutuks või vajadusel tegutsevad sellega kohapeal. Võimalusel tuleks demineerijad ka ära oodata.
