Nõukogude võimud valmistusid Pripjati evakueerima 26. aprilli õhtul, kui mõistsid, et olukord on kriitiline ja kiirgustase jätkas kasvu.

27. aprilli hommikul toodi Pripjati kogu Kiievi piirkonnast (ja mitte ainult) umbes 2000 bussi. Pärastlõunal anti välja evakueerimise teade linna tänavatel ja raadiopunktides. See kõlas umbes nii: „Tähelepanu, tähelepanu! Head seltsimehed! Täna teeb Pripjati linnanõukogu seoses Tšernobõli tuumaelektrijaama õnnetusega korralduse linna elanikkonna evakueerimiseks kolmeks päevaks. Täna, 27. aprillil kell 14:00 saadetakse iga maja juurde buss. Sulgege aknad, keerake veekraanid kinni. Võtke kaasa ainult vajalikud asjad, dokumendid ja toit.”

Paanikat ei olnud. Inimesed arvasid, et nad saavad koju naasta kolme päeva pärast. Mõni võttis kitarri kaasa, sest loodeti maipühi looduses tähistada.

Ja nii algas kell 14:00 Pripjati evakueerimine. Inimesed läksid kottide ja lastega kodudest ning istusid rahulikult bussidele. Keegi plaanis minna sugulaste juurde, teistele lubati tuba ühiselamus.
Inimesed Pripjatist viidi lähedalasuvatesse asulatesse: Ivankovisse, Polesskoesse, Kiievisse. Paari päeva pärast, evakueeriti ka sada Tšernobõli katastroofipiirkonna küla. Inimesed jätsid koju kogu oma vara, kaasa arvatud lemmikloomad.

Peale nende lahkumist tulid õnnetuse likvideerijad, dosimetristid ja miilits. Tänavaid ja hooneid prooviti kiirguse eest puhastada seebilahusega. Kuid see ei aidanud, kuna reaktor oli veel kuus kuud ja paiskas selle jooksul välja uut saastet. Pripjat sai tohutul hulgal radionukliide: tseesiumit, strontsiumit, plutooniumit ja ameeriumit. Inimestelt võeti nende kodud igaveseks (või vähemalt 20 000 aastaks). Seetõttu pole inimesed Pripjati tagasi tulnud.

Tänapäeval on Pripjat üks planeedi kõige ohtlikumaid kohti. Pripjatist sai samuti paik, kus aeg peatus.

Pripjati linna lasteaias on jäänud kõik nii, nagu lapsed selle 1986. aasta aprillis evakueerudes jätsid.


Kevadine Tšernobõl 35 aastat hiljem: vasakul on 4. ploki uus sarkofaag, mille ameeriklased 2000ndatel rajasid, kuna nõukogude ajal tehtud sarkofaag oli tehtud ilma korraliku vundamendita, hakkas vajuma ja sinna tekkisid praod.


Kui korterid linnas on marodööride ja likvideerijate poolt tühjaks tehtud, siis Pripjati koolides on kõik nii nagu aprillis 1986 jäi. Seal vedelevad siiani õpilaste õpikud, vihikud ja päevikud.

Tšernobõli jaama viies plokk jäi lõpuni ehitamata ja seisab tänaseni tellingutes.


Osa katastroofi likvideerimisel kasutatud tehnikast maeti maha, osa roostetab tänaseni lageda taeva all.

Vaade Pripjati paneelmaja katuselt Tšernobõli tuumajaama ja reaktori sarkofaagi suunas.


Epohhi iidoli Lenini teosed vedelevad Pripjati koolimaja põrandal.


Gaasimaski on mööda Pripjati hulkujad ise põrandale pildi tegemiseks asetanud.

Toolid seisavad laudade peal, nagu need nõukogude koolides alati peale tundide lõppu seisid.

Laste varjud Pripjati majaseinal.


Vaade reaktori sarkofaagile.


Vaade energeetikute kultuurimaja aknast.

Endine energeetikute kultuurimaja.