Need droonid kuuluvad USA õhuväe 52. ekspeditsioonioperatsioonide gruppi, mille põhibaas Euroopas on alates 2018. aasta maist Mirosławieci lennubaas Poolas, kirjutab õhuväe staabiohvitser kolonelleitnant Kristo Lipasaar Kaitseväe aastaraamatus.
Droonide ümberpaiknemise üheks põhjuseks oli põhibaasi lennuraja remont. Sama oluliseks põhjuseks oli ka koostöö laiendamine liitlastega. Varem on droonid baseerunud ka Rumeenias.
Eesti õhuruumis on MQ-9 Reaper olnud tihe külaline, kuid ilma siin enne maandumata.
Eesti kaitsevägi sai droonide võõrustamisega olulise kogemuse vajalike protseduuride koostamisel ning omandas uusi teadmisi.
Eesti õhuväe Ämari lennubaas on ühtlasi ka NATO õhuturbe hävitajate kodubaasiks, kus peab olema tagatud ööpäevaringne valmisolek relvastatud hävitajate õhkutõusuks.
Nii droonid kui ka hävitajad pidid saama segamatult oma ülesandeid täita koos vajaliku maapealse toetuse ja ettevalmistusega. Eraldi oli vaja välja töötada protseduurid mehitamata õhusõiduki õhkutõusuks ja maandumiseks ning tänu heale koostööle Eesti lennuameti ja lennuliiklusteenindusega said droonid lennata samadel põhimõtetel nagu mehitatud õhusõidukid.
MQ-9 Reaper üksuse ülesanne Euroopas on kindlustada regiooni julgeolekut ning harjutada vägede kiiret ümberpaiknemist. Droonid aitavad suurendada olukorrateadlikkust õhus, maal ja merel, andes olulise panuse luureandmete kogumisse.
Peale selle võib see droon kanda nii õhk-maa-tüüpi juhitavaid rakette kui ka juhitavaid pomme ning suudab sihtmärke iseseisvalt tuvastada ja hävitada. Tegemist on väga mitmekülgsete seire-, sihtimis- ja luureseadmetega varustatud õhusõidukiga. Pikk lennuaeg tagab hea luureandmete kogumise ning võimaldab toetada teiste õhusõidukite ja relvasüsteemide sihtmärgistamist.
MQ-9 Reaper ei pea andmete kogumiseks asuma huvipakkuva objekti pea kohal, vaid võimaldab näha ka kaugele piiri taha. Just seda on kaitsval alliansil vaja, et tuvastada aegsasti naabrite võimalikud vaenulikud kavatsused.
Mittetraditsioonilistest õhusõidukite opereerimistest Ämari lennubaasis aastal 2020 saab mainida veel Ameerika Ühendriikide hävitajate F-15E Strike Eagle harjutust eesmise relvastus- ja tankimispunkti operatsioonide korraldamiseks. Samuti erioperatsioonide kopterlennukite CV-22 Osprey koostööharjutusi kaitseväega, mille käigus tehti nii üksuste taktikalist transportimist kui ka kopterlennuki pardakuulipildujast laskmisi.
Õhuoperatsioonide mitmekesisust näitlikustas 21. september. Samal päeval lennupääste harjutusega Kiltsi lennuväljal leiti õhuväe kopteriga ka tegelikult kadunud inimene Hatu küla lähistelt soost.
Sellel päeval toimus veel NATO õhuväe õppus Ramstein Alloy ja elektroonilise sõjapidamise õppus Ramstein Guard. Korraga oli Eesti õhuruumis kaheksa hävitajat, pommitaja B-52, eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise lennuk AWACS E-3 ning elektroonilise segamise seadmetega lennuk.
Keerulise aja tõttu tsiviillennuliikluses hakkas õhuvägi kasutama uusi lennukeid M-28 Skytruck transpordilendudeks välisriikidesse planeeritust oluliselt suuremas mahus.
Oma lennuki kasutamine oli kordades odavam ja tihti ka ainuke võimalus missiooniüksuste õigeaegseks transpordiks transiitlennuväljadele või kaitseväe tehnika hoolduseks vajalike spetsialistide toomiseks Eestisse. Samuti on M-28 teinud oma esimesed laevade tuvastuslennud merel.
2020. aasta oli järjekordseks verstapostiks mehitamata õhusõidukite arengus ja Eesti pole pelgalt kõrvaltvaataja rollis. Reisilennukitega samal kõrgusel lendava drooni opereerimine Ämari lennubaasist on märgilise ja tulevikku näitava tähendusega.
Kaitsevägi toetab ka oma Eestis toodetud droonidega teisi ametiasutusi ja tundub, et koostöö- ning kasutusvaldkonnal ei paista piiri olevat.
MQ-9 Reaper
MQ-9 Reaper on General Atomics Aeronautical Systemsi poolt toodetud mehitamata, distantsilt juhitav õhusõiduk, mis tegi oma esmalennu 2001. aastal. USA õhujõudude relvastuses on see 2007. aastast.
Lisaks Ameerika Ühendriikidele kasutavad MQ-9 Reaper droone veel näiteks ka Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Maroko ja India.
MQ-9A tehnilised andmed
- Meeskond: kaks inimest maapealses juhtimiskeskuses
- Pikkus: 11 m
- Tiiva siruulatus: 20 m
- Kõrgus: 3,81 m
- Tühikaal: 2223 kg
- Maksimum stardikaal: 4760 kg
- Kandevõime: 1700 kg
- Maksimumkiirus: 482 km/h
- Reisilennu kiirus: 313 km/h
- Tegevusraadius: 1900 km
- Tegevusaeg täislaadungiga: 14 tundi
- Lennulagi: 15 420 m
- Operatiivkõrgus: 7500 m
- Jõuseade: Honeywell 670 kW TPE331-10 turbopropeller mootor
- Relvastus: kuni 14 õhk-pind-tüüpi Hellfire juhitavat raketti või neli juhitavat raketti ja kaks 230 kg laserjuhitavat pommi
- Multispektraalne sihtmärgistamise kaamera: kaamerad, infrapuna-sensorid ja radarid, mis salvestavad nii videot kui ka pilte
