Peaminister Kallas: vana elu enam tagasi ei tule
(143)
„Vaadates kõike seda mis maailmas toimub, siis mina ütleks niimoodi, et mõistlik oleks arvestada sellega, et päris täpselt samasugune elu enam sellisel kujul ei naase," ütles peaminister Vikerhommikule antud intervjuus.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeriti üle-eelmisel nädalal kogu maailmas rohkem COVID-19 juhtumeid kui ühelgi teisel seitsmepäevasel perioodil pandeemia vältel. Üle-eelmise nädala kokkuvõte 5,24 miljonist uuest juhtumist purustas jaanuari alguses teatatud varasema 5,04 miljoni uue juhtumi kurva rekordi.Üleilmselt suurenes uute nakatumisjuhtude arv juba kaheksandat nädalat järjest.
„Miks me tulime välja ka ühiskonnaelu korraldamise nö valge raamatuga - et [anda nõu - toim], kuidas koroonaviirusega elada. Ehk siis mõista, et kõik on väsinud piirangutest, aga nakkus levib inimeselt-inimesele ja kuidas me erinevate ohutasemete korral peaksime oma käitumist muutma," rääkis Kallas.
Peaministri sõnul on praegu Eestis ligi 400 000 koroonaviiruse vastaste antikehadega inimest - kas siis vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tulemusel. Sellest lähtuvalt hindas ta, et inimesed saavad suvel enne järgmisi viiruselaineid kindlasti kergemalt hingata.
Saates oli juttu ka valitsuse ja tema teadusnõukoja koostööst ning peaministri sõnul valitsus küll kuulab nõu, kuid langetab otsused ja vastutab ise.
„Me kuulame teadlasi muidugi väga pingsalt. Iga teisipäev on meil ettekanded teadusnõukoja poolt ja nende nõue me kuulame, aga ühiskonnaelu korralduse otsuseid saab ikkagi teha valitsus," ütles peaminister.
Teadusnõukoda saab tema sõnul anda näiteks sellist nõu, et „suurema nakkusohuga tegevused on need tegevused".
„Aga nad ei näe suuremat pilti, mis puudutab ka ühiskonna toimimist. Paraku on meil ka teine pool võrrandist: üks on see, et meil oleks vähe haigeid, ja teine pool see, et inimesed saaksid elada, õppida, töötada," sõnas peaminister.
Kallas tõi näite, et kui teadusnõukoda soovitas koolid avada juba tänasest, siis valitsus võttis arvesse ka asjaolu, et oli koolivaheaeg ning inimesed reisisid palju nii mööda Eestimaad kui välismaal.
