Texase A&M ülikooli teadlased on leiutanud tehnoloogia, mis võib uuendada meie telefonides, sülearvutites ja elektriautodes kasutatavaid liitiumioonakusid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Uus tehnoloogia seisneb selles, et aku üks elektrood sisaldab süsiniknanotorukestest „tellinguid“, tänu millele suureneb aku mahtuvus ning aku muutub ka üldiselt töökindlamaks.
Tavalises liitiumioonakus kannavad elektrilaengut ühelt elektroodilt teisele liitiumiioonid ja elektroodide rollis on kaks plaadikest. Nende vahel on separaator, mida ümbritseb ioonjuhtiv vedelik, milles ioonid laadimise ja tühjenemise ajal elektroodide vahel liiguvad.
Tühjenemise ajal toimub positiivsel elektroodil ehk anoodil liitiumiioonide teke, ja kuna elektronid ei suuda separaatorit läbida, liiguvad need akust välisahela kaudu vooluna toidetavasse seadmesse.
Negatiivset elektroodi ehk katoodi valmistatakse peamiselt grafiidi ja vase segust, ent pikka aega on kõneldud ka ideest, et anoodi võiks teha hoopis puhtast liitiumist.
Selle tulemusena muutuks aku energiatihedus (aku massi ja sellesse salvestatava energiahulga suhe) märkimisväärselt. Tegelikult see lausa kümnekordistaks aku mahtuvust ja muudaks ka selle laadimise palju kiiremaks.
Liitiumanoodi probleem on aga selles, et see ei ole kuigi vastupidav. Kui liitiumiioonid kogunevad anoodil, on neil kalduvus „kokku kleepuda“ ja moodustada dendriite – väikesi kristalseid struktuure, mis meenutavad puuvõrasid. Ajapikku need kasvavad ning see võib põhjustada lühist ja halvimal juhul panna seadme isegi plahvatama.
Texase teadlaste lahendus võimaldaks valmistada stabiilse liitiumanoodiga aku. Nad näevad ette, et kui lisada anoodile imepisikestest süsiniknanotorukestest koosnevad „tellingud“, saab dendriitide moodustumist pärssida. Need tibatillukesed „tellingud“ suudavad liitiumiioone siduda.
„Tellingud“ on anoodi pikenduseks ja hoiavad liitiumiioone kinni, nii et need ei saa anoodil koonduda ja dendriite moodustada. Sedasi saab energiatihedat liitiumi anoodi valmistamisel hästi ära kasutada ning selle tulemusena võib tublisti suurendada aku mahtuvust ja laadimiskiirust, ilma et selle turvalisus ja vastupidavus kannataksid.