Linnajääger ja Kostivere jahiseltsi jahimees Marko Olop selgitas, et Pirita jõe ümbrus on kobraste meelispaik olnud aastaid.
„Eks kobras tuleb ikka sinna, kus on söögipõlde. Kobras on väga ettenägelik loom, nad otsivad endale elupaika arvestusega, et süüa jaguks paariks-kolmeks aastaks,” selgitas Olop.
Kobras on puhas taimetoitlane, ta sööb kuni kahtsadat liiki taimi, aga peamised on paju, haab ja kask.
„Lisaks rikkalikule toidulauale sobivad kobrastele ka Pirita jõe kaldaäärsed, kuhu saab kaevata sügavad urud. Pole vaja rajada paise ega koprakuhilaid,” ütles Olop.
Ta nentis, et ka inimestega harjuvad koprad järjest enam, pealegi pole tal linnas suurulukitest vaenlasi, kes teda ohustaks.
Olop, kes hoiab kobrastel silma peal, kinnitab, et kopra arvukus Pirita jõe ääres on kontrolli all, kuid möönab, et aeg-ajalt on neid siiski tulnud ohjeldada.
Kümmekond aastat tagasi asusid koprad elama Tallinna botaanikaaia veekogudesse ning hakkasid maiustama botaanikaaias kasvavate eksootiliste taimedega. Hoogu läinud koprad tuli kinni püüda.
Koprad pole just väga agressiivsed elukad, samas aga võivad nad oma territooriumi kaitsmisel ründavaks muutuda. „Kindlasti pole mõistlik minna koeraga kopra territooriumile,” märkis Olop.
Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat märkis, et tänavune kevad on koprad liikvele ajanud ja Pirita jõe kallastel müttavate loomade tegevusjälgi on jäädvustanud Pirita terviseradadel liikujad.
„Mitu jämedat puud on koprad langetanud Kloostrimetsa kandis ja paigale on kohalikud juba nimegi pakkunud – Kopraorg,” ütles Liinat.
