EKRE plaanid e-valimisi pidurdada lendavad vastu taevast
(313)- Veebikaamerahääletusi ei tule
E-valimiste turvalisuses kahtlemine on olnud EKRE üks lipukirjadest juba enne viimaseid riigikogu valimisi. Kõikvõimalikke sellekohaseid analüüse ja komisjone on ellu kutsunud kõik EKRE IT-ministrid, kes vähegi ametis püsisid – eelkõige Kert Kingo (kes oli ministrikohalt sunnitud lahkuma, sest jäi vahele oma nõuniku kohta valetamisega riigikogu ees) ja kenasti eelmise valitsuse lõpuni vastu pidanud Raul Siem.
Neist viimane jõudis jaanuari keskel, enne valitsuse vahetust anda riigi tugiteenuste keskusele (RTK) ülesande kuulutada välja riigihanke valimiste infosüsteemide ja protsesside turvalisuse auditeerija leidmiseks.
Tellitava töö käigus tuli kava kohaselt anda hinnang kehtivatele „valimiste infosüsteeme käsitlevatele seadusandlikele aktidele, valimiste protseduuridele ning tehnilisele keskkonnale". Nädal varem oli erakonna üks juhtfiguure Mart Helme partei raadiosaates väitnud, et valijate registris olevat tema uurimise andmeil kümneid tuhandeid inimesi, kes „ei ole mitte kunagi valimas käinud ja kelle hääled on vabad ja kelle hääled on võimalik kantida e-valimistel e-häälteks" ja et kõik need kantimised teenivat Reformierakonna huve.
Lisaks oli Sarul Siem andnud ülesanne muuta e-hääletamine valijatele võimalikult ebamugavaks seeläbi, et seada veel enne sügisesi kohaliku omavalitsuse valimisi sisse veebikaamera kaudu enda tuvastamise nõue.
Mis on neist riigihangetest ja veebikaamera-plaanideks tänaseks saanud? Selgub, et mitte midagi.
Esiteks on selgunud, et kogu Euroopa Liidus ei ole võimalik leida ühtegi ettevõtet, kes Eesti e-valimisi terviklikult auditeerida suudaks.
„Valimiste tervikliku auditi hanke viis läbi riigi tugiteenuste keskus ja see lõppes märtsis, kuid paraku ükski pakkuja hanke võitjaks ei kvalifitseerunud," ütles Fortele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.
Päris käega löönud MKM siiski e-valimiste auditeerimise plaanidele löönud ei ole. Kavas on välja kuulutada kolm väiksemamahulist hanget.
„Näotuvastuse osas – sel sügisel see veel teema ei ole," tõdes pressiesindaja.
Näotuvastuse rakendamine e-valimistel eeldab tema sõnul esmalt „põhjalikku tehnilise ja õigusliku teostatavuse analüüsi" ning seejärel valijarakenduse ja e-hääletamise süsteemide täiendamist.
Need analüüsid on siiski ka töös ja peaksid valmima juunis. „Kui tulemused käes, siis vaatame, kas ja kuidas näotuvastuse rakendamise osas edasi minna," märkis pressiesindaja.
Lõpetuseks praeguse riigikogu liikme Kert Kingo nägemus sellest, mis muudaks e-valimised tema silmis usaldusväärseks: „Tuvastatakse eraldi isik, kes ID-kaardiga hääletamissüsteemi sisse logib; elektrooniliselt saaks hääletada ainult üks kord ja ainult eelhääletamise perioodil; hääleõiguslikule kodanikule on arusaadav, kuidas liigub tema hääl ning kas hääl jõuab ikka tema poolt valitud isiku häälekontole. Ja lõpuks, e-häälte protokolle tuleks säilitada kauem, et vaidluste ja küsimuste korral saaks tõde tuvastada."
