Jutt käib jäämäest nimega A68, mis on ilmselt kõige enam avalikkuse tähelepanu kogunud jäämägi maailma ajaloos, nii meedia kui ka teadlaste poolt. Seda osaliselt tänu tekkimisele satelliidipiltide ajastul, mis anna võimaluse jäämägedesid varasemast palju täpsemalt jälgida.
Nüüd on igatahes aeg kirjutada järelehüüe, sest A68 on Atlandi ookeanis sooja vee ja lainete mõjul täielikult ära sulanud.
Antarktika poolsaarelt Larsen C šelfiliustiku küljest 2017. aasta juulis lahti murdunud A68 oli sünni ajal oma 5800-ruutkilomeetrise pindalaga suurimaid jäämägesid üldse.
Suurima tiitli võtab praegu üle 1986. a augustis Antarktikas Filchneri šelfiliustiku küljest lahti murdunud A23A, mille pindala on tänavuse 8. jaanuari seisuga 4851 ruutkilomeetrit.
A23A on erinevalt A68-st üsna vähe maailmameres ringi reisinud, olles 31 aastaga vaid umbes 200 kilomeetri jagu liikunud. Asi on selles, et see on otsapidi merepõhjas kinni.
Ajaloo suurim jäämägi on aga teadaolevalt 12. novembril 1956 tekkinud jurakas, mis hinnati 335 kilomeetri pikkuseks ja 97 km laiuseks ehk 32 495 ruutkilomeetriseks. Kuna satelliidifotosid tollal veel polnud, siis on jäänud selle täpne suurus siiski spekulatiivseks.
