Üks lennureis püstitas just rekordi koroonapositiivsete arvu poolest

Pandeemia ajal reisimine, eriti lennukiga, võimaldab igaühel anda oma panus selleks, et see ikka kuidagi ei lõppeks!

Üha enam inimesi nõustub, et pandeemia lõppemiseks on vaja kodus püsida, avalikus kohas teistest distantsi hoida ja maski kanda ning võimalusel end koroonaviiruse vastu vaktsineerida lasta.

Reisimine on aga endiselt väga ihaldusväärne, kuigi see on tõhus viis nakkusohtu suurendada ja ka viiruse uusi tüvesid levitada, mis pandeemia loodetava lõpu taas kaugemasse tulevikku nihutavad.

Selle ilmekas näide on 4. aprillil New Delhist Hongkongi suundunud Vistara lend 6395. Selle pardal viibinutest andsid hiljem positiivse koroonaproovi 47 inimest ehk iga neljas pardalviibinu.

Reisil oli 188 inimest. Kõik andsid kuni kolm ööpäeva enne lendu negatiivse koroonaproovi. Neist 25 puhul osutus kohe Hongkongis maandumise järel antud uus proov positiivseks. 12 päeva hiljem andsid positiivse proovi veel 22 reisijat.

Kuna Hongkongi saabuvad turistid peavad saabumise järel 14 või 21 päeva spetsiaalses hotellis karantiinis viibima, on kerge eeldada, et mainitud 22 inimest said nakkuse samuti lennureisi ajal.

Viroloog Andres Merits kommenteerib Fortele, et ilma detaile teadmata võiks olla loogiline, et 25 kohe peale maandumist positiivse testi teinut olid tegelikult nakatunud juba enne lendu negatiivset testi andes.

"SARS-CoV-2 peiteaeg on tüüpiliselt kuni 14 päeva ja viirus muutub detekteeritavaks 2–3 päeva enne sümptomide ilmnemist. Võimalikud on ka mõned vale-negatiivsed tulemused," ütleb ta.

"Ülejäänute hulgas võib olla nii neid, kes olid nakatunud (kuid testi tehes PCR-negatiivsed) enne lendu kui ka neid kes said nakkuse pardal ühelt või enamalt esimese rühma reisijalt. Miks positiivne test just 12. päeval? Kõige tõenäolisemalt varem lihtsalt ei testitud," arvab Merits.

SARS-CoV-2 uusi tüvesid leitakse pidevalt. Vahepeal pandeemiast salapäraselt vabanenud ja nüüd sellesse taassukeldunud India kostitas maailma uue topeltmuteerunud haruga, lisaks Tansaania ja Filipiinide omad. Ja siis muidugi "tavalised kahtlusalused" (UK, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia tüved).

Iga lisatüvi toob teoreetilise ohu, et senised koroonavaktsiinid selle vastu (nii tõhusalt) ei toimi, mis lükkab normaalse elu naasmist edasi.

Ravimiamet leiab, et Eestis kasutatavate koroonavaktsiinide võime Lõuna-Aafrika või Brasiilia tüve tõrjuda on kuni kümme korda väiksem tavapärasest.